Sillad USA-s ja teistes kõrge sissetulekuga riikides vananevad ning halvenevad. Üks levinumaid probleeme on seotud nn paisumisvuukide ehk kompensaatoritega. Need võimaldavad silla osadel soojema ilmaga paisuda ja kahaneda, ilma konstruktsiooni nõrgestamata. Kuid mittetoimimise korral põhjustavad need suuri strukturaalseid probleeme.
Hussam Mahmoud ja tema kolleegid Colorado osariigi ülikoolis otsustasid modelleerida suureneva temperatuuri mõju terassildadele USA-s.
Eelkõige keskendusid nad sellele, mis juhtuks siis, kui mustuse ja prahiga ummistunud vuugid puutuvad eelseisvatel aastatel kokku kliimasoojenemisega kaasnevate kõrgemate temperatuuridega. Ummistumine on tavaline probleem, eriti sildade seisukorra halvenemisel, kuid sellega tegelemine on kulukas.
See ummistus ei lase silla osadel ohutult paisuda ja koormab silla neid osi, mis ei ole sellega kaasnenud koormusele loodud vastu pidama.
Mahmoud analüüsis andmeid umbes 90 000 silla seisundi kohta kogu USA-s ja modelleeris, kuidas järgmiseks 80 aastaks ennustatud temperatuurid paisumisvuuke mõjutada võiksid.
Nad leidsid, et praegused temperatuurid pole probleemi tekitamiseks piisavalt ekstreemsed, kuid igal neljanda silla puhul on oht, et mõni osa ei pea järgmise 21 aasta jooksul vastu. Selle tõenäosus tõuseb 2060. aastaks 28 protsendini ja 2080. aastaks 49 protsendini. Peaaegu kõik sillad lagunevad aastaks 2100 lõplikult.
“Need lagunemised on väga tõsised,” ütles Mahmoud.
Sillad on loodud koormust jaotama, kui osa sellest laguneb. Kuid see uuring keskendus tõrgetele konstruktsiooni põhikoormust kandvas osas, mis tähendab, et see kukuks kas lausa kokku või selle parandamine nõuaks ulatuslikke töid.
Lihai Zhang Austraalia Melbourne’i ülikoolist ütles, et kogu maailma arenenud riigid seisavad silmitsi sarnaste probleemidega, kuna nende taristu vananeb. USA-s on kaks silda viiest 50-aastased või vanemad. Paljud polnud algselt mõeldud isegi nii kaua vastu pidama.
Zhangi töö kohaselt võivad kliimamuutused lisaks soojusprobleemidele muuta need halvenevad sillad tugevamate tuulte, suurema sademete hulga ja korrodeeriva süsinikdioksiidi mõju tõttu atmosfääris veelgi haavatavamaks.
Seda raskendab kasvav elanikkond, tihenev liiklus ja ka veokid, mis on palju raskemad kui need sillad olid esialgu mõeldud kandma, ütles ta.
Kuidas mõjutab kliimasoojenemine Eestit?
Kliima soojeneb kiiremini kui viimase 2000 aasta jooksul
Kliimamuutused viivad meid 3 miljardit aastat tagasi
Globaalne kliimamuutus ja osoonikihi hõrenemine ei ole sama asi
Karmid faktid teadlastelt: looduse olukord planeedil Maa
Uuring: inimkond moodustab vaid 0,01% kõigist elusolenditest, aga on hävitanud 83% kõigist imetajatest
Palmiõlitööstus hävitab paradiisi
Leonardo DiCaprio: kõiki meie planeedi elusolendeid ähvardab tõsine katastroof
