Populaarteaduslik ajakiri aju täiskasvanuks saamist ehk 20ndates aastates.
Hilisemad hiirtel tehtud katsed on aga näidanud, et kehaline aktiivsus soodustas hiirtel ka uute närvirakkude teket. Iseäranis tekkis uusi närvirakke just hipokampuses ehk selles aju osas, mis tegeleb informatsiooni salvestamisega lühiajalisest mälust pikaajalisse mällu.
| Hilisemad hiirtel tehtud katsed on aga näidanud, et kehaline aktiivsus soodustas hiirtel ka uute närvirakkude teket.Iseäranis tekkis uusi närvirakke just hipokampuses ehk selles aju osas, mis tegeleb informatsiooni salvestamisega lühiajalisest mälust pikaajalisse mällu. |
Hiired aga ei ole inimesed ning põhjendatult tekib küsimus, kas inimestega on samamoodi või tuleks olla ettevaatlik hiirtel ja rottidel tehtud katsete tulemuste ülekandmisel inimestele?
Tartu Ülikooli sporditeaduste ja füsioteraapia instituudi teadlane Katrin Mägi kinnitab, et kehalise aktiivsuse mõju ajule funktsioonidele on tõesti uuritud rohkem loomade ehk peamiselt hiirte ja rottide peal. “Kuid sarnaseid tulemusi on leitud juba ka mõningates inimestega läbi viidud uuringutes. Näiteks on teada, et kehaline aktiivsus aitab kaasa hipokampuse mahu suurenemisele meie ajus ja selle tõenäoliseks põhjuseks on just uute närvirakkude tekkimine selles piirkonnas, aga ka uute ühenduste tekkimine juba olemasolevate närvirakkude vahel,” selgitab Mägi.
“Kas see konkreetne evolutsiooniline hüpotees vett peab, vajab veel uuringutega tõendusmaterjali kogumist.”
Hipokampuse piirkond on seotud eelkõige just mälu- ja õppimisfunktsioonidega ning dementsusega. Näiteks Altzheimeri tõve korral selle piirkonna maht kahaneb.
Evolutsiooniline areng?
Scientific Americani artikkel toob ühe võimaliku põhjendusena välja selle, et tegu võib olla evolutsiooniliselt välja kujunenud mustriga, kus keha vananedes jääbki kehalist aktiivsust vähemaks ning ühes sellega väheneb ka kognitiivne ehk vaimne võimekus. Teisisõnu võib inimese pika kujunemisloo vältel olla olnud mõistlik inimese kehal muutuda nii, et kui keha jääb vanemaks ning liigub vähem, muutub ka mälu ning vaimuteravus tömbimaks.
Sellest võiks vastupidise loogika alusel ühtlasi oletada, et kehaline aktiivsus aitab edasi lükata ka kognitiivsete võimete langust.
“Kas see konkreetne evolutsiooniline hüpotees vett peab, vajab veel uuringutega tõendusmaterjali kogumist,” sedastab Mägi. Küll aga on Mägi sõnul praeguseks tõepoolest piisavalt tõendeid selle kohta, et kehaline aktiivsus aitab ennetada või edasi lükata kognitiivsete funktsioonide langust, sealhulgas ka dementsust või ka aeglustada juba alanud mäluprobleemide progresseerumist.
Kunagi pole liiga hilja teha trenni
Ta viitab mullu novembris 6 jooki vananemise vastu võitlemiseks
Seda pead teadma! Neuroteadlased avaldavad tõhusaima treeningmeetodi vananemise aeglustamiseks
Alkeemia lugemisnurk. Kuidas saada üle hirmust vananemise ja pensionile jäämise ees?
