Populaarteaduslik ajakiri aju täiskasvanuks saamist ehk 20ndates aastates.Hilisemad hiirtel tehtud katsed on aga näidanud, et kehaline aktiivsus soodustas hiirtel ka uute närvirakkude teket. Iseäranis tekkis uusi närvirakke just hipokampuses ehk selles aju osas, mis tegeleb informatsiooni salvestamisega lühiajalisest mälust pikaajalisse mällu.Hilisemad hiirtel tehtud katsed on aga näidanud, et kehaline aktiivsus soodustas hiirtel ka uute närvirakkude teket.Iseäranis tekkis uusi närvirakke just hipokampuses ehk selles aju osas, mis tegeleb informatsiooni salvestamisega lühiajalisest mälust pikaajalisse mällu.Hiired aga ei ole inimesed ning põhjendatult tekib küsimus, kas inimestega on samamoodi või tuleks olla ettevaatlik hiirtel ja rottidel tehtud katsete tulemuste ülekandmisel inimestele?Tartu Ülikooli sporditeaduste ja füsioteraapia instituudi teadlane Katrin Mägi kinnitab, et kehalise aktiivsuse mõju ajule funktsioonidele on tõesti uuritud rohkem loomade ehk peamiselt hiirte ja rottide peal. “Kuid sarnaseid tulemusi on leitud juba ka mõningates inimestega läbi viidud uuringutes.
- Varia
- 07.02.2020, 10:17
Kehaline aktiivsus ka vanemas eas aitab vaimse võimekuse languse vastu
Aju vajab vananemise edasilükkamiseks, et keha oleks füüsiliselt aktiivne. Miks see nii on, ei ole päris lõpuni selge, vahendab Novaator.err.ee. Kas liikumine aitab vältida aju vananemist? Või kui inimene ei ole kehaliselt aktiivne, kas siis hakkab langema ka vaimne võimekus? Kas tegu võib olla nähtusega, millele on vastus hoopis evolutsioonis?
