Püüdlus ideaali poole teeb kehale haiget
Käesoleval aastal ajakirjas Journal of Eating Disorders avaldatud Austraalia teadlaste uuringu järgi on näiteks toitumishäired kergemad tekkima just perfektsionistidel, kuna nad väärtustavad ennast eeskätt maksimaalselt heade saavutuste ja teiste inimeste hinnangute põhjal, soovides igal alal olla vastavuses kõige kõrgemate standarditega.
Tegelikult on mu keha nagu ustav sõber, kes on alati kohal. Paratamatult on mul oma kehaga eluaegne kooselusuhe. Elades selles suhtes temaga pidevas rahulolematuses ja teda kritiseerides või nuheldes, vähendan enese heaolutunnet. Kui ma temaga rahul ei ole ja talle tingimusi sean, siis panen ta väärtuslikkuse kahtluse alla. Sageli käitun temaga nagu vaenlasega, keda on vaja karistada. Kas sõber peaks hakkama selle peale rõõmust särama ning olema aina terve ja teokas edasi? Kahtlane. Pigem tõmbub ta haavunult kössi, jääb haigeks, protestib või püüab end suuremaks ja tugevamaks kasvatada, et sa teda lõpuks ometi märkaksid.
Nii nagu kellelegi ei meeldi, kui teda tagant sunnitakse või temaga manipuleeritakse, ei armasta sellist suhtumist ka keha. Ta tahab, et teda armastatakse, usaldatakse ja ära kuulatakse. Ta teab ise, millal vajab puhkust, kui palju on vaja liikumist või milline toit talle parim oleks. Siin ei ole abi teiste jäljendamisest. Iga keha soovid võivad olla erinevad.
Kuula ära ja aktsepteeri
Orienteerudes väljastpoolt tulevatele hinnangutele ja soovitustele, ei ole sa võib-olla teadlikki sellest, mis sulle tegelikult meeldib. Üks viise oma keha soovidest teadlikuks saamiseks on mediteerimine. See aitab keha märguandeid mõista, aga ka sisemist rahulolu ja tasakaalu suurendada. Mediteerimise ajal saad teadlikuks oma hingamise rütmist ja pingekohtadest kehas. Mõttesagina möllust eemaldumine annab puhkust ajule ja puhastab keha. Seda tegema asudes ei peaks esimene eesmärk olema kehakaalu muutmine. Suund tuleb võtta oma emotsionaalsete ja/või kehaliste probleemide ja vajaduste tuvastamisele.
Me tunneme ennast ja oma vajadusi hämmastavalt vähe. Stressi juured ongi enese mitte kuulamises. Kas sa sööd sellepärast, et kõht on tühi või sellepärast, et mitte tegelda ebameeldivate asjadega? Kas sa märkad, kui keha tahaks end pärast töösse uppumist sirutada? Kas lubad talle und või vaba päeva, kui ta on väsinud või sunnid teda hoopis kohvi jooma? Missugused on need hirmud sinu sees, mis sunnivad keha olema suur ja tugev, et sind kaitsta?
Kui saame oma tegelikest vajadustest teadlikuks, on võimalik neid rahuldama asuda. Siis me ei võitle enam oma keha vastu, vaid teeme koostööd. Siis läheb ka kehaliste harjutuste tegemine ja endale valitud tervisliku menüü nautimine libedamalt. Nagu eelpooltoodud uurimus näitas, kaovad liigsed kilod sageli märkamatult koos enese aktsepteerimise suurenemisega.