Kõik algas majatiivast, mida psühhiaater ja psühhoterapeut Carl Gustav Jung korduvalt unes nägi. Ehitis lummas teda ja tekitas imestust. Ühel hetkel taipas Jung, et see majatiib pole midagi muud kui üks osa tema enda isiksusest, osa, mis on seni varjul olnud.
Ja nii asus psühhiaater suure uudishimuga oma unenäomaja uurima. Ka tänapäeval kasutatakse teraapias maja kujundit. Iga ruum majast sümboliseerib üht valdkonda inimese elus, iga ruum annab sõnumi inimese tervislikust seisundist ja mõttemaailmast. Niisuguse sümboolse maja uurimine on võimalus teada saada, mis toimub me olemuse sügavamates kihtides.
Põnev rännak võib alata
Meil kõigil on võimalik oma sisemaailma just sel viisil uurida. Võta endale aega, istu mõnusasti diivanile, sulge silmad ja lase igapäevaelul eemale triivida. Vii tähelepanu enda sisse. Kujutle vaimusilmas üht maja ja uuri seda kõigepealt väljaspoolt. On see maja kaunis ja hoolitsetud või näeb välja räämas ja hüljatud? On maja proportsioonid paigas?
Sama võid küsida ka oma elu kohta: on erinevad valdkonnad su elus tasakaalus või oled kõvasti näiteks töö poole kreenis? Sarnaseid seoseid võime leida ka kehaga. Nagu kodus hoiame korras nii elutoa, köögi kui pesemisruumi, tuleb meil ka oma keha puhul suhtuda ühesuguse hoolimisega nii südamesse, seedesüsteemi kui isiklikku hügieeni. Me ei tohi ühtki osa endast tähelepanuta jätta. Vaid siis on eeldus olla terve, terviklik ja tasakaalus.
Kui ostame või ehitame maja, siis planeerime enamasti suure üksikasjalikkusega põrandamaterjalid, seinavärvid, sanitaartehnika ja voodikatted. Kõik peab omavahel sobima, moodustama hästitoimiva terviku. Kõik peab meis kui maja peremehes tekitama hea enesetunde ja rahulolu. Tahame oma kodus tunda end mõnusalt ja hästi. Öeldakse, et keha on hinge kodu. On hingel su kehas hubane ja õdus elamine?
Kui vaatame maja kui sümboolset mudelit ühelt poolt kehasüsteemidest ja teiselt poolt meeles valitsevatest mõttemustritest, võime näha põnevaid paralleele. Astu oma kujuteldava maja uksest sisse, uuri ruume ja pane tähele detaile. Ära anna hinnanguid, vaid ole uudishimulik! Sind ootab ees põnev rännak!
Kodu kõnekad sümbolid
Elutuba on kodu kese. Sinna kogunevad õhtuti pereliikmed, selles ruumis võtame vastu kalleid külalisi. Seda kodu keskset ruumi võiks võrrelda inimese suhtumisega endasse – millisena ma ennast näen ja millisena tahan end lasta paista teistele. Nii nagu elutoas vajame vaba liikumisruumi ja värsket õhku, peaks meil ka pere keskel ja elus üldiselt olema piisavalt hingamisruumi ja väljendusvabadust.
Kui sellest on vajaka, siis võivad vaevata köha, kurguhädad ning nõrk ja kõlatu hääl. Vaata oma kujutluste elutuba – kui see on pungil täis oma aja ära elanud mööblit või esemeid, mis silma ega südant ei rõõmusta, siis võiks kahtlustada, et ka igapäevaelus jääb sul eneseväljendusel vajaka värskusest ja julgusest, su hingamises puudub kergus ja vabadus.
Või võtame magamistoa. Kõigepealt tähendab see ju kohta, kus nii keha kui vaim saavad pärast päevatööd mõnusalt puhata. Kui rändad kujutluses oma hinge kodu magamistoas, siis uuri, kas selles paigas on ikka puhkamiseks sobivad tingimused. Lubad sa endale elus piisavalt puhkust või rassid, hambad ristis, tulemuse ja tunnustuse nimel?
Magamistuba tähendab ka lähedust, intiimsust ja seksuaalsust, magamistoas pannakse alus uuele elule. Kui voodi all näed kohvreid rõivastega, mida sa pole ammu kandnud, ja seinal hakkavad silma fotod abielust, mis lõppes aastaid tagasi, siis võiksid endalt küsida, kas oled ikka vanast lahti lasknud ja valmis uue vastuvõtuks, olgu tegu siis uue partneri leidmise või lapse sünniga.
Kui su magamiskamber on ühtlasi televiisori- ja arvutiekraani seiramise koht, siis võib arvata, et intiimseks suhtluseks ja tõeliseks läheduseks pole sa valmis. Üks tuntud paariterapeut on öelnud, et tema kogemuse järgi on kõige keerulisem inimestel unustada igasugused teod ja sõnad ja teineteisele lihtsalt silma vaadata. Vaid nii on võimalik tajuda, mida räägib teise hing.
Mida võiks sümboliseerida kabinet ehk töötuba? Näiteks vaimset kasvu, enese avastamist ja maailma uurimist. On sul piisavalt uudishimu, et küsimusi esitada ja vastuseid otsida? Vastust on lihtsam leida, kui sa tead, kust otsida. Kui vaatad ringi oma kujutluste töötoas, kas märkad siis korda ja süsteemi või on su ümber paras kaos ja sul tuleb iga kord sügavale paberikuhjadesse kaevuda, kui mõni dokument vajab leidmist? Selline kaos võib endaga kaasa tuua mõttesegaduse, mäluprobleemid ja keskendumisraskused.
Nüüd liigu oma kujutluses edasi kööki. Uuri, kas selles ruumis on kord või korratus, nuusuta lõhnu ja maitse vett kraanist. Kas su köögis saab mugavalt keeta ja küpsetada, kas jätkub nõusid ja toiduaineid? Suhe toiduga peegeldab iseenda väärtustamist, oma keha eest hoolitsemist ja endale naudingute lubamist. Kui su kujuteldavas köögis on õdus nurgake, kus saad lasta hõrgutistel hea maitsta, siis annad sellega alateadvusele signaali, et väärtustad oma keha.
Vannituba on koht, kus hoolitseme kehahügieeni eest. Et ei kujuneks haigust, peab keha vabanema jääkainetest ja mürkidest. Kuid nii nagu keha eest, tuleks meil hoolitseda ka oma hinge puhtuse eest. Mulle meeldib väljend “hingehügieen”, mida hiljuti kolleegi käest kuulsin. Vanad emotsioonid peaks vabaks pääsema, aga kui “torud” on umbes, siis keerleb viha, pettumus või kurbus kehas, ummistab energiasüsteemi ja toob lõpuks kaasa füüsilise haiguse. Milline on sinu kujutluse-vannitoa torude olukord? Kas jäägid saavad vabaneda ning keha ja meel puhastuda?
Et hingel oleks hea
Kui su hing saaks sinuga rääkida, siis mida ta ütleks sulle selle kohta, kuidas ta end su kehas ehk oma kodus tunneb? Eriti tore on see, et saad sel põneval siserännakul ka ennast tervendada ja oma elu muuta. Keskendu sellele eluvaldkonnale või osale oma kehast, mida sa muuta-tervendada tahad, vali vastav ruum oma sümboolses kodus ja korista-paranda-kaunista mõnuga. Tea, et mõttel on väga suur jõud! Alateadvus võtab su fantaasia vastu kui tegelikkuse ja hoolitseb selle eest, et iga talle edastatud mõte läheks täide.
Näiteks, kui puhastad siserännakul magamistoa vanast kasutust kraamist, siis annad sellega endale võimaluse tõmmata ligi oodatud partner. Aga pole sugugi võimatu, et annad ka oma kehale juurde energiat, mida ta vajab lapse kandmiseks. Kööki koristades näitad oma hingele, et oled tõepoolest väärt hoolitsust ja nautimist. Ja seedesüsteemgi saab niimoodi pai. Kabineti laual korda luues lood korra ka oma aju “sahtlites”. Nii paraneb su keskendumine ja mälu.
Kujutluses on kõik võimalik! Remondi, puhasta ja kaunista oma sisemise maja ruume. Muuda kõike, mida soovid. Tee seda lusti ja naudinguga! Annad sellega hoolt ja tähelepanu oma kallile kehale ja meelele. Kui oled teinud vajalikud muutused, käi kõik ruumid uuesti läbi ja pane tähele, mis tunne on nüüd oma majas ringi liikuda. Eks ole hingel hea ja kerge olla?
Turundusspetsialist Liina (34) kogemus
Umbes aasta tagasi tundsin, et olen oma eluga totaalselt ummikus. Töö oli rutiinne ja igav, ülemus ei usaldanud mind ja jättis mulle vaid assistendi ülesanded. Olin just uude korterisse kolinud, kuid mul polnud sealgi mingit tahtmist midagi teha. Mõtlesin, et kui mu elu nüüd ei muutu, siis ei taha ma enam hommikul üles tõusta! Jube tunne!!
Olin varem holistilises teraapias käinud ja oma sisemust uurinud. Seekord pakkus terapeut välja täiesti uutmoodi idee: me ei otsinud lahendust konkreetsele probleemile, vaid “võtsime kaasa kogu oma lapseliku uudishimu ja tegime tiiru ühes põnevas majas”, nagu Kadi sõnastas.
Appi, milline segadus! Mu elutoas olid paberinutsakud ja suitsukonid (ma ise ei suitseta!), porised jäljed jooksid üle põranda justkui kari turiste oleks mu toas läbustanud. Tundsin end seal väga kehvasti. Aga kõige rohkem ehmatas see, et mu majas pole üldsegi kööki!! Ja siis taipasin, et mu elus on täpselt samuti! Ma ahmin jooksupealt croissante ja hamburgereid, aga Kadi räägib nautimisest!
Mul hakkas endast kahju. Ma tahan ka elu rahulikult võtta! Tahan, et mul oleks aega iseenda jaoks, et ma ei peaks kõike tegema jooksujalu. Kujutlesin siis oma unistuste kööki – valget ja avarat, suure aknaga. Lauale panin Villeroy & Bochi, lemmikoliivid ja juustukandiku. Kui juba, siis juba! Koristasin ja küürisin oma tube. See oli väga lahe! Lapsepõlv tuli meelde, kui sai pappkarbist nukkudele kodu tehtud.
See lugu pani mind ikka tõsiselt mõtlema, et ma ei võta iseendale üldse aega. Olen isegi uhke selle üle, kui kiire mul koguaeg on ja kui palju ma jõuan tehtud!
See, mis viimase paari kuuga on juhtunud, on päris huvitav. Ma muutun kuidagi ärrituvaks iga kord, kui pean kiirustama. Ütlen siis endale: “Liina, rahu! Naudi seda, mis sa teed!” Olen loobunud rämpstoidust ja hakanud ise süüa tegema (mu ema kindlasti rõõmustab, kui ta seda loeb). Tööl tahan ülemusega rääkida ja kaubelda endale huvitavamad ülesanded.
Autor: Kadi Kütt
Allikas: www.joogateraapia.ee
