Mõned kuud tagasi ma alustasin rännakut, millele annan nimetuse – “uue ja parema elu loomine”. Ma olin elanud koguaeg kellegile teisele – elukaaslasele, tööandjale, sõbrale, sõbrannale ning perele. Minust oli tükike siin ning tükike seal, päriselt ei olnud ma kuskil.
Püüdsin olla kõige ja kõigi vastu hea uskudes, et see ongi päris elu. Päris elu on saanud alguse alles nüüd. Otsustasin, et leian võimsama ühenduse iseendaga ning soovin teada saada, kas oma elu on võimalik elada nii, et ma olen igapäev õnnelik.
Selle tee algus ei olnud lihtne, elasin läbi ilusaid ja kurbi emotsioone. Kutsun sind kaasa rännakule muutmaks oma elu. Kirjutan kõigist etappidest, mida läbisin, et ka sulle jõudu anda, kui võtad vastu otsuse muuta oma elu.
Esmalt kutsun sind kogema esimest etappi, milleks on otsustamine, et sa tahad muuta oma elu.
Esimene samm on alati kõige raskem. Miks? Sest, kui jõuad selle otsuseni muutuda, oled tegelikult väga väsinud senisest elust. See senine elu, kus oli nii palju negatiivset ning halba. See on sind nii ära väsitanud, et korraks tahaks isegi küsida – kust ma saan jõu, et muuta oma elu? Just pimeduses on kõige raskem näha valgust. Tea, et valgus on sinu sees olnud koguaeg. Valgus selleks, et teha suur samm ja muutuda.
Kindlasti tunned sa ka esmalt hirmu. Sinu sees närib palju kahtlusi – kas ma ikka suudan, kuidas ma saan loobuda oma senisest elust ja inimestest, äkki ma jään millestki ilma? Vastus on, et kõik need kahtlused on normaalsed, kuid kaotuse asemel saad ainult võita!
Ka mind valitsesid paljud hirmud. Sõpru polnud mul ka too aeg palju, kuid kartsin, et jään neist viimastestki ilma. Tegelikuses leidsin ülesse hoopis õiged inimesed, kellele alt ülesse vaadata ning kellelt õppida.
Mis juhtub alguses? Kui sa alustad teekonda iseendasse, tõusevad pinnale need tõelised unistused ja soovid, mis sind õnnelikuks teevad.
Iseseisvusperiood
Teadagi on millegi ja millegi vahel üks paus. Tühjus on millegi algus, uuele ruumi tegemine. Isegi sõnade vahel on tühimikud, et mõistaksime millest kirjutada. Püüa mõista, et meie elus tekivad tühimikud selleks, et saada aru, kus me oma eluga oleme ning kes me oleme. Mis on meile oluline. Selline seisund on võrreldav hetkega, kus sa ostad endale uue kodu ning vahepeal valitseb täielik kaos. Üks tühjus ning üks hetk, kus pole midagi. See on nagu vaikus enne tormi. Nii on see ka sellel teekonnal.
Inimesed kardavad neid, kes soovivad erineda. Vahel nad isegi eemalduvad inimestest, kes julgevad oma elu muuta ning kõrgemalt uskuda. Neil tekib hirm, et nemad ei saaks sellega hakkama. Tavaliselt me valime uusi kaaslasi, kes on koopiad vanadest, kuid nüüd hakkame tegema teistsuguseid valikuid.
Iseseisvusperioodis sa võid hakata märkama, et senised inimesed sinu ümber ei ole tegelikult sinu inimesed. Vaatad vanale sõbrale või eelmisele elukaaslasele näkku ning mõtled, millest sul oli temaga enne üldse rääkida? Mõistad, et oled valinud uue elu, mis on rikkalikum. Oled valinud suurema arengu, kui inimene, kellega ühist rada kõndisid. Selles pole midagi halba ning pole mõtet kedagi hukka mõista – kõik ei jõua ühel ajal samasse etappi.
Usalda tühjust, sest see aitab sul teadmatusega leppida. Usaldus on oma hinge tõeliste avaruste leidmine, mis loob omakorda kontakti tõelise sinuga.
Iseseisvusperiood tähendab mugavustsoonist väljumist. Inimesed kardavad muutusi just mugavustsooni tõttu. Nad tunnevad, et nad ei ole võimelised midagi muutma, sest vana on mugav ja hea. Ainult mugavustsoonist väljumine aitab sul kohtuda tõelise iseendaga. Mugavustsoonis võis asuda sinu jaoks palju turvalist – vanad harjumused, vanad suhted või midagi muud, mis lõi sulle turvatunde. Ära mõista end hukka, kui alguses või hiljem libastud astudes sellesse mugavustsooni tagasi. Ka mina teen seda ikka veel, oluline on saabumine jälle kõrgemale teele.
Tee iseendani ning tõelise mina leidmiseni ei pruugigi olla seltskondlik üritus. Sa ei saa soovida jõuda endani, kui su ümber on kära ja müra. Tea, et õiged vastused tulevad vaikuses. Seltskond sobib selleks vaid siis, kui see on seltskond, mis toob sinus esile parima ning toetab sind. Inimesed, kes teevad läbi samasugust muutust nagu sina.
Mineviku ja tuleviku analüüsimine
Oluline on mõista seda, mis oli see, mis sind tõukas oma elu muutma. Võta paber ning pane kirja kõik see, mis sulle ei meeldinud tänasest päevast tahapoole vaadates. Olgu selleks kasvõi väga väikesed asjad, teod, sündmused või inimesed.
Kui see nimekiri on valmis, siis teisele paberile kirjuta kõik see, mida ootad tulevikust. Väldi mõtet, et sa ei saa, ei suuda, ei jaksa või see pole võimalik. Oluline on just see, et SA SAAD! Sellele paberile võib samamoodi kirjutada ka väga väikesed asjad. Unistused ei pea vaid suured olema.
Ja nüüd viska ära esimene paber, kus on kirjas minevik. Kui saad, põleta ära ahjus. Oluline on, et sa vaid ei lõhuks paberit vaid teeksid seda sama ka oma peas ja südames. Sa ei pea unustama oma minevikku, sest ilma minevikuta poleks meil oleviku. Kuid lõhu kõik see, mis sind ei ole toitnud ega aidanud. See, mis pole sind õnnelikuks teinud.
Nüüd on algus tehtud – sa oled jõudnud iseseisvusperioodi ning analüüsinud ära mineviku ning pannud paika tuleviku.
Teiseks sammuks on mõistmine ning andestamine. Sellest juba järgmisel korral.
Tugevat jõudu püsimaks teel, mis loob sulle imelise tuleviku.
Autor: Tuuli Mäemat
