Peatselt ilmuvas raamatus “Starmus, 50 Years of Man in Space” (“Starmus: inimkonna poolsajand kosmoses”) märgib tunnustatud füüsik Stephen Hawking, et saja miljardi giga-elektronvoldini küündivate või võimsamate energiatasemete juures võib too pikka aega end inimkonna eest varjanud osake muutuda vähem kui absoluutselt stabiilseks.
Ebastabiilses seisundis võib Higgsi boson tekitada vaakumimulli, mis valguse kiirusel paisudes põhjustab viimaks kogu aja ja ruumi kollapsi.
Kui see leiaks aset Maal, ei saaks keegi meist isegi enne suurt hävingut teada, et katastroof läheneb.
Esialgu pole siiski põhjust sattuda pannikasse või karta, et teadlased universumi kogemata katki teevad.
Seni on isegi kõige võimsamad kiirendid nagu LHC põrgatanud kokku osakesi, mille energiatase on “ainult” 3,5 teraelektronvolti ühe kiire kohta. Ohtlike energiatasemete saavutamiseks tuleks ehitada osakestepõrguti, mis on suurem meie planeedist.
Higgsi bosoni avastasid 2012. aastal maailma suurimas osakestefüüsika laboratooriumis CERN-is töötavad teadlased. Osakese avastamiseks kiirendati kaht vastassuunalist prootonikiirt ja tulistati need siis omavahel kokku.
Osake sai nime Briti füüsikult Peter Higgsilt, kes selle olemasolu 1964. aastal prognoosis.
72-aastane hr Hawking rõhutas, et taolise katastroofi tõenäosus lähitulevikus on kaduvväike.
Allikas: http://forte.delfi.ee
