Võrreldes koertega on uuritud kasside ja inimeste vahelisi suhteid suhteliselt vähe. Viimastel aastatel tehtud katsed on kinnitanud aga mitmeid kassiomanike tehtud tähelepanekuid. Kassid suudavad eristada neile antud nime, muudavad käitumist vastavalt inimeste tujule ja neile osutatud tähelepanule ning eelistavad enamasti inimestega suhtlemist söömisele või mängimisele. Mõneti vastuolulisemaks on jäänud küsimus, kui palju kassid oma omanikku kiinduvad.
Oregoni Osariigiülikoolis loomade käitumise uurimisele keskenduv bioloog Kristyn Vitale otsustas kasutada sellest aimu saamiseks inimlaste puhul appi võetavat katset. Vanem jätab lapse mõneks hetkeks tundmatusse ruumi ja tuleb seejärel tagasi. Kui hooldajasse kiindunud väikelapsed embavad vanemat või näitavad enne ruumi edasist uurimist tema suhtes üles kõrgendatud tähelepanu, siis hooldajaga nõrgemalt seotud lapsed on seejuures närvilisemad või eiravad teda sootuks. Keskeltläbi tunnevad lastest end mugavalt või turvaliselt 66 protsenti.
Uuringu raames uuris Vitale samal viisil esmalt 70 kassipoja ja nende omanike käitumist. Väikelastega sarnanevat tugevat sidet märkasid teadlased 45 kassipoja puhul. Pooltele kassipoegadele õpetati seejärel täiendavalt trikke ja lasti neil omavahel mängida.
Algset katset seejärel korrates leidsid teadlased, et sel polnud kiindumusele mingit mõju. Tugevat kiindumust üles näidanud kasside osakaal jäi ligikaudu samaks. Samuti ei täheldatud olulisi muutusi enam kui üheaastaseks saanud kasside seas. Vitale järeldas sellest, et kasside ja nende omanike vahelised suhted on suhtelised stabiilsed. Nõnda on nad tema hinnangul vaatamata eelarvamustele siiski sotsiaalsed loomad.
Uurimus ilmus Loomad omavad sarnaselt inimestega teadvuslikkust
Uus-Meremaa loomakaitseseaduse uuendus: kõik loomad on tundlikud olendid!
