Vahtramahl hakkab jooksma pisut varem kui kasemahl ehk siis juba märtsikuus, kui alles lumi maas ja öösiti miinuskraadid on. Kasemahla kogumist võib aga alustada siis, kui õhutemperatuur on juba vähemalt 5 kraadi üle nulli.
Nii kase- kui ka vahtramahl on põhjamaade rahvastele olnud kevadekuulutajad. Nende joomine kosutab ja äratab talvest väsinud inimesed uuele elule. Mõlema puu mahlad on kasulikud toniseeriva toimega joogid, mida on nimetatud isegi elueliksiiriks. Vastavalt nende puude levikule on maailma erinevates paikades olnud esikohal kas kase- või vahtramahl.
Mida toitvat ja kasulikku puumahlad sisaldavad?
Nii kase- kui ka vahtramahl on kergelt magusad, vahtramahl märgatavalt magusam. Peale suhkrute sisaldavad mõlema puu mahlad ka muid toitaineid – mineraale, vitamiine, valke, taimseid hormoone, ensüüme ja aminohappeid.
Lisaks sellele, et puumahlapeetakse ühes paremaks toonikuks ja organismi turgutajaks, mis aitab isegi depressiooni ületada, on kasemahla ravitoimete hulgas nimetatud võimet lahustada neeru-, põie- ja sapikivisid, ergutada neerude tegevust ja soodustada liigsete soolade ja toksiinide väljutamist, parandada vereloomet. Samuti on kasemahla kasutatud põletike vastu ning kosmeetilise vahendina näonaha seisundi parandamiseks.
Kääritatud kasemahla on peetud ka palavikku alandavaks vahendiks ja üheks parimaks diureetikumiks (vee väljutajaks), mida soovitatakse just reumaatiliste probleemide korral (artriit, osteoartriit, podagra).
Vahtramahla aga on esile tõstetud hea oligosahhariidide allikana, mis toidavad meie soolestikus elutsevaid häid baktereid, aidates seedimist parandada ja immuunsüsteemi tugevdada. Vahtramahl ja -siirup on heaks mangaaniallikaks, mangaan aga on hädavajalik mitmete ensüümide tööks, mis tagavad organismile energia tootmise ja antioksüdantse kaitse. Samuti sisaldab vahtramahl tsinki, mis takistab näiteks ateroskleroosi süvenemist ja toetab prostata tervist ning immuunsüsteemi.
Kui on soov viia läbi kevadine paastukuur, siis tasuks proovida kasutada joogiks mitte ainult vett, vaid kasulike ainetega rikastatud puumahlasid. Nii saab ergutada neerude tegevust ning samal ajal turgutada end loodusest pärit kasulike ainetega.
Kuidas puumahla koguda?
Puumahla kogumiseks puuritakse tavaliselt puu tüve sisse minimaalne auk, millest saab mahla sobivasse anumasse juhtida kas plastvooliku või metallist, puidust tila abil. Auku on kõige lihtsam puurida trelliga. Piisab pliiatsijämedusest august. Hea on teada, et üle 30 millimeetrise läbimõõduga auk kahjustab oluliselt puud, sest see ei pruugi korralikult kinni kasvada ja paranemata vigastuste kaudu hiilivad puude sisse haigused.
Kuid mahla saab ka puutüve vigastamata. Mahla saab edukalt jooksma panna ka oksast. Selleks tuleks teha oksale lõige ja siduda plastpudel oksa külge nii, et mahl koguneks otse pudelisse. Pudeliks tasub valida liitrine või poolteiseliitrine, sest suurema pudeli raskuse all saab oks liialt koormatud ja võib murduda. Õige läbimõõduga oks on selline, mis lahedalt pudelisuust sisse mahub.
Allikas: Maakodu.delfi.ee
