Kui sa ei leia oma viha väljendamiseks turvalist teed, võib see tekitada tõsiseid probleeme. Väljaelamata viha seostatakse depressiooni, erinevate haiguste, süütunde ja enesesüüdistamisega. Eriti tervendav on nende asjade valjusti väljendamine, mida sa pole saanud seni kõva häälega välja öelda. Suurem osa emotsionaalse vägivalla ohvritest on veel suurema vägivalla hirmus õppinud oma tundeid endale hoidma. Kuid need tunded ei kao kuhugi. Nad jäävad su sisse. Nende jõud ei kao kuhugi, nad jäävad lihtsalt väljendamata ja välja ütlemata. Kui sa neid ei vabasta, hakkavad nad paisuma ja roiskuma, muutudes aja jooksul üha mürgisemaks.
Viha vabastamine elutervetel viisidel on nagu pimeda ja hallitanud keldri ukse avamine. Pimedusse võib olla hirmus astuda ja vastutulev lehk võib olla hingemattev. Kuid ukse avamine laseb valguse sisse.
