Juba iidsetest aegadest saadik on õpetatud pahatahtlikkuse vastu astumist oma Kõrgema Mina tasemelt. On vaja sisemist distsipliini, et saada ligi armastuse tarkusele ja selle tohutule väele. Millelegi, mis on tegelikult vihast ja kurjusest jagu saamise eelduseks.
Vihkamine pöördub lõpuks iseenese vastu
Me võime tunda, et meil on täielik õigus solvata ja vihata meid ründavaid inimesi, kuid isegi maailma kõige jõledama kurjategija vastu suunatud viha toidab sedasama kurjuse energiat ennast ning raev kasvab nagu nuumatav elajas, väljudes lõpuks paratamatult kontrolli alt. Pealtnäha kahjutuna näiv viha väljavalamine pahategijate peale, toidab inimese sisemist varjupoolt. Kuid rahuldustunne kellelegi liiga tegemisest, olgu ta pealegi halb ja kuri, on midagi sellist, mis on olemuselt tegelikult vägivaldne. Igaüks, kes sellisele energiale lülitub, toidab vaid vägivalda, ükskõik kui altruistlikud tema püüdlused ka poleks.
Selline viha võib kergesti inimesi teineteise vastu pöörata ja tekitada ebakõla ning sisevõitlust ka nende seas, kes töötavad kõrgemate eesmärkide nimel, et maailmale puhtamaid ideaale sisendada. Kus iganes selline eraldatus aset leiab, pole lootust kurjusest päriselt võitu saada.
Viha on tee kurjusesse
Sarnast teemat käsitleb ka näiteks J.R.R. Tolkieni “Sõrmuste isanda” triloogia, kus romaani tegelased pannakse proovile võlusõrmusega, mis saab anda kandjale piiramatu võimu ja (kurjuse) väe. Testi edukal läbimisel suudavad nad nii endid kui ka oma rahva lõplikult vabastada neid kõiki orjastada kavatsevast õudusest. Tolkieni kangelased ja kangelannad peavad suutma vastu panna kiusatusele võidelda kurja vastu kurjusega ja selle asemele kasutama hoopis kõrgemaid jõude nagu armastus, vaprus ja ustav sõprus. Need, kes annavad kiusatusele järele, muutuvad ise kurjuse tööriistadeks. Sõrmuse väe ees paljastatakse kõigis tegelastes inimloomusele omased negatiivsed tungid nagu ahnus, isekus ning jõumeetodeid kasutav võimu- ja allutamise iha.
Tolkien uuris oma raamatute kirjutamisel iidseid religioone ja vaimseid õpetusi, tuues oma teostega Jeesuse, Krishna ja Lao-Tzu käsitletud ürgse hea ja kurja võitluse temaatika popkultuuri.
Passiivsed pealtvaatajad säilitavad oma rahu, kuid jäävad ilma sisemise kasvamise võimalusest
Võib olla keeruline enesele kindlaks ja truuks jääda, kui ühiskonna normidest tulenevad instinktiivsed reaktsioonid vallanduvad meis, varjutades meie kõrgema intellekti ning moraalitaju. Konflikt võib tuua meie hingesügavustest esile kõige tooremaid ja pahelisemaid psühholoogilisi reageeringuid, sealhulgas soovi kätte maksta või teisi kannatama panna.
Paljud põgenevad selle situatsiooni vältimiseks oma hingerahusse ja passiivsusesse, välistades kõik kokkupuuted konfliktiga. Soov parema maailma loomiseks annab aga paremaid tulemusi selle nimel tegutsedes. Väärtustades tõde ja headust, peaks seda ka kaitsma.
Pahasoovlikkusele vastu astuja peab aga esmalt vaatama otsa oma tõelisele minale, nii valgusele kui varjule iseendas. Ainult oma hinges peituva varjupoole ära tundmise ja teadvustamisega saame me seda osa endas valguseks muundada. Suurem osa võitlusest kurjusega toimub tegelikult inimese enese sees, selle tõe teadvustamine viib tegeliku vaimse kasvamise ja välise maailma paremaks muutumiseni.
Maailma on lihtne vaadata musta ja valgena, kuid tegelikult ei ole kõik päris nii lihtne. Näiteks võivad reeglid osutuda kahepalgeliseks – mis on loodud sind kaitsma, võib hakata hoopis sinu vastu töötama ja selliseid väikseid muutuseid ignoreerides ohustame ise enda turvalisust.
Seega on ülioluline tutvuda teemadega, mis sulle vastuvõetamatud tunduvad (ka iseendas) ning neid muutusteks paremuse poole ära kasutada. Oma vaenlaste/vastaste tundmine on üks parimaid viise, et end nende eest kaitsta. Mida rohkem sa tead, kuidas nad käituvad ja miks, seda lihtsam on sul ohvriks sattumist vältida – ole informeeritud.
Iidsete pühakirjade vihavaba tegutsemise filosoofia
Selleteemalistest õpetustest üks kõige võimsamaid on kuulus hindude pühatekst Bhagavad Gita, kus enne Kurukshetra sõtta minekut avaldab prints Ardžunale rea kõige sügavamaid tõdesid reaalsuse olemusest. Gita filosoofia räägib sellest, kuidas astuda kurjusele vastu kantuna vaid kaastundest ja erapooletusest. Siin pole ruumi ei põgenemisele ja vältimisele ega viha ja raevuga sõdimisele.
“Viha loob petekujutelmi, pettekujutelmad mälukaotust, mälukaotus purustab mõtlemisvõime, ja aru kaotamine viib hävinguni. Aga hing, kes valitseb end ning on vaba klammerdumisest ja vastumeelsusest, saavutab igavese Rahu. Saavutanud Rahu, on ta vaba kannatustest, sest kui meel on rahus, suudab ta vahet teha.” Krishna, The Bhagavad Gita
Sarnase filosoofia leiame ka vanast Hiina Lao-Tzu tekstist Tao Te Ching: “Vähe arenenud inimesed on innukad tegutsema lähtudes oma jõust, aga Tao inimene väärtustab rahu ja vaikust. Ta teab, et iga olen sünnib Tao üsast. See tähendab, et tema vaenlased on vaenlasteks alles pärast seda, kui on esmalt tema õed ja vennad. Seetõttu pöördub ta relvade poole ainult äärmisel vajadusel ning siis kasutab ta neid ülima vaoshoitusega. Ta ei tunne võidust mingit rõõmu, sest rõõmustamine võidu üle on tapmise nautimine. Kes iganes naudib tapmist, ei leia edu siin maailmas.”
Armastuse ja teadlikkuse jõud
Mõnikord tundub, et pole teist võimalust, kui kasutada võitluses tõe, vabaduse ja õigluse eest viha, solvanguid ja vägivalda. Aga armastus ja õiglus ei saa olla eesmärgid omaette, mille saavutamiseks on õigustatud kõik vahendid. Kui see oleks nii, siis oleks armastus ja õiglus saavutamatud ideaalid. Selleks, et neid saavutada, peavad NAD OLEMA KA VAHENDID nendeni jõudmiseks.
Erapooletus ja teadlikkus võimaldavad meil hinnata olukorda selgelt ilma segavate emotsioonideta ning tegutseda parimal võimalikul viisil. On tõesti võimalik armastada neid, kes meile halba teevad ent käituda ometi õiglaselt ja kaitsta end nende eest. Nii muutub armastus pidevaks olemise seisundiks, mitte pelgalt põgusaks tundmuseks.
Armastust peetakse tihti rumaluse ja nõrkuse märgiks, samas kui agressioon jätab mulje tugevusest ja vaprusest. Tegelikult on see hoopis vastupidi. Tõeline armastus tuleneb sisemisest teadlikkusest ja see annab tõelise julguse, tugevuse ja tarkuse, mis ei sõltu välistest asjaoludest ning annab jõu pidada vastu ka suurimas viletsuses.
Muuda viha oma hinges armastuseks ja vaata siis, milliseks muutub sind ümbritsev maailm.
Allikas: Ego on tekkinud hirmumõtetest ja kisub sind armastusest eemale
Ego domineerimine on inimtekkeliste probleemide aluseks
Armastuse vastand ei ole viha, vaid häbi
Eckhart Tolle: tugevdad seda, mille vastu võitled ja püsima jääb see, millele vastupanu avaldad
