Sojal ja sojal on vahe. Loeb see, kas sa sööd vähe traditsioonilisi sojatooteid või kuuluvad su toidulauale sünteetilised toidud. Siin toob Banaanisaar.ee välja põhilised seitse müüti, mis soja kohta levimas on.
1. Kahjulikud ained sojas
– Soja sisaldab anti-toitaineid, mis segavad valkude seedimist (trüpsiini inhibiitorid) ja mineraalide imendumist (fütiinhape).
+ Need anti-toitained muutuvad küpsetamisel ja hapendamisel ohutuks ega mõjuta inimest. Keetmine enne sojaubade tarvitamist on tavaline. Kaunvilju, näiteks ube ja läätsesid, polegi kombeks toorelt süüa. Kuigi trüpsiini inhibiitorite puhul on märgatud katseloomadel kahjulikku mõju, pole leitud samasugust mõju inimestele. Huvitaval kombel, fütiinhappel on olnud loomadele vähivastane mõju nii soole- kui rinnavähi puhul.
2. Vähk
– Soja sisaldab östrogeenilaadseid aineid, mis võivad soodustada östrogeenile tundlike vähkide (rinna- ja eesnäärme) esinemist. Eriti neil, kellel juba on vähk.
+ Rinna- ja eesnäärme vähki esineb Hiinas ja Jaapanis kuus korda vähem kui lääneriikides. On leitud, et sojast pärinevad isoflavonoidid ergutavad laboriuuringutes rinna- ja eesnäärme vähi kasvu, terviktoiduga sama tulemust pole saadud.
3. Südamehaigused
– Kaitse südamehaiguste eest pärineb suuresti Aasiamaades levinud väherasvase madala kolesteroolisisaldusega dieedi tõttu.
+ Inimesed, kes elavad riikides, kus tavapäraselt soja tarbitakse, näiteks Jaapan, on palju madalam infarkti risk. Uuringud kinnitavad pidevalt, et sojatoidud toovad kaasa nii üldise kolesterooli kui pahaks peetud LDL kolesterooli langemise ja hea kolesterooli HDL tõusu. Tooted, mis annavad vähemalt 6,25 g sojavalku ühel toidukorraga, lubatakse USA Toidu- ja Ravimiameti silti peale, et vähendab südamehaiguste riski. Alustades väherasvase madala kolesterooli sisaldava toitumisega, võib vähemalt 25 g sojavalku (terviktoidust) päevas vähendada infarkti riski.
Kultuurides, kus soja-toitude söömine on tavaline, näiteks Hiinas ja Jaapanis, esineb vähem südamehaiguseid, osteoporoosi ja vähki (näiteks rinna- ja eesnäärmevähki). See tähelepanek on viinud uurijad arvamusele, et sojas leiduvatel ainetel on vähivastased, vererõhku alandavad ja kolesterooli tasakaalustavad omadused, ühtlasi arvatakse, et soja pakub alternatiivi ka hormoonasendusravile.
4. Suguhormoonid
– Juues 355 ml sojapiima kolm korda päevas ühe kuu jooksul vähendab see naise estradiooli ja progesterooni taset ja tema menstruatsiooni tsükkel kasvab nelja päeva võrra. See omakorda võib põhjustada viljatust ja kaasa tuua luude hõrenemise.
+ Hiinlased ja Jaapanlased on maailmas ühed viljakamad rahvad. Fütoöstrogeenidel on ühtlasi nii nõrk östrogeeni stimuleeriv mõju ja paradoksaalselt ka östrogeeni tootmist pärssiv mõju. Östrogeenile sarnaselt võib soja luid tugevdada ja hoida ära menopausi sümptome nagu kuumahood. USAs kaebab 70-80% naistest kuumahoogude üle, võrreldes Jaapani ja Singapuriga, kus see nr on 10-14%. Östrogeeni pärssiv tegevus vähendab aga rinna- ja emakavähki.
5. Kilpnääre
– Struuma ja hüpotüreoidism on raporteeritud beebidel, kes saavad sojal põhinevat rinnapiimaasendajat. Kilpnääret puudutavad autoimmuunhaigused ja kilpnäärme vähk võivad samuti olla mõjutatud sojaga kokkupuutest.
+ Toidule lisaks võetud jood pöörab tagasi kõik kilpnääret mõjutavad negatiivsed mõjud. Populatsiooniuuringud viitavad hoopis, et soja kaitseb kilpnäärme vähi eest.
6. Immuunsüsteem
– Eksperimentaaluuringutest on selgunud, et sojast pärinev isoflavonoid surub alla immuunsüsteemi ja vähendab harknäärme suurust. Lisaks on raporteeritud antikehade ja valgete vereliblede vähenemist ning teisi immuunsüsteemi talitlushäireid.
+ Sojas sisalduv isoflavonoidid võimendavad immuunvastust ja pakuvad seeläbi ühe võimaliku selgituse, miks soja tarbivates ühiskondades on vähem teatud vähke. Näiteks on täheldatud, et soja tarbimine vähendab artriidist põhjustatud valusid, moduleerides immuunsüsteemi.
7. Aju tervis
– Uuring, kus vaadati Hawaiil elavaid keskealisi Jaapani-ameeriklasi leiti, et neil, kes sõid tofut, oli madalam ajufunktsionaalsus, kiirenenud aju vananemine ja ajus mõned struktuursed muutused, mis võib olla seotud Alzheimer’iga.
+ Alzheimer ja muud dementia vormid on Aasias palju vähem levinud kui Lääneriikides. On uuringuid, mis näitavad, et aju funktsionaalsus sojalisanditega hoopis tõuseb. Populatsiooni uuringutes ei ole tõestatud, et soja põhjustab haigusi ja tegelikkuses tuleb Aasias elavate inimeste tervis suuresti nende toidusedelist, sest tarbitakse rohkelt taimset toitu.
Allikas: Banaanisaar.ee
