Jah, kui julged olla kindel, et praegune ei toimi nii või teisiti. Samuti kui oled valmis selleks, et armumisele võib järgneda aeg, mil oled üksi. Emotsionaalselt. See ei tähenda, et poleks silmarõõme või suhteid, aga turvalist kooslust, kus end piirideta avada – seda pole. Samas sellist eluetappi ei maksa ka karta, sest üle aastate tekib jälle kontakt iseendaga. Enesearenguks võiks lahkuminekut soovitada küll, aga see vajab ka julgust.
Katkend Heidit Kaio raamatust „Vestlused Priiduga. Lahutus“Püsisuhet ei tasuks lõhkuda juhul, kui kujutled, et pole kunagi varem midagi NII erakordset kogenud. Tundub vastuoluline?
