Eluvool
Igal eluvoolul on oma unikaalne individuaalsus, tema anne, mille kasutamine ja arendamine on antud eluvoolule oluliseks eesmärgiks. Iga eluvool on nagu hiigelsuure teemandi üks tahk ning tema ülesandeks on selle tahu lihvimine nii, et läbi selle oleks võimalik näha ka kogu teemandi hiilgust ja sära.
Kui eluvool alustab seda protsessi, on tema anded väga piiratud ning ta peab alustama lihtsamatest ande väljendusvormidest, et läbi arengu ning olemasolevate annete kasutamise ja väljendamise jõuda üha komplekssemate ja täiuslikemate väljendusvormideni.
Teiste sõnadega – üheks eluvoolu ülesandeks kehastuse jooksul on oma (kaas)looja võimete arendamine. Alustades kehastumiste jada, on eluvoolu kaasloojavõimed väga piiratud ning läbi olemasolevate võimete targa kasutamise eluvool n-ö paljundab oma võimeid. Põhimõtteliselt on sama nähtusega tegemist, kui inimesed õpivad ja praktiseerivad mingit oskust. Püsivuse, praktiseerimise ja annete arendamise eesmärgile orienteerituse tulemusena saavad osadest inimestest oma ala kõrgelthinnatud asjatundjad, samas kui vähem pühendunud inimesed ei jõua oma annete arendamises nii kaugele või jätavad oma anded hoopis arendamata.
Kosmilisest perspektiivist vaadatuna on eluvoolud enne kehastumist kantud entusiastlikust soovist anda oma osa selle maailma parandamiseks ja tõstmiseks. Oma annete avaldamist ei saa me siiski vaadata eraldiseisvana eluvoolu vaimsest arengust ning lahendamata psühholoogiaga tegelemisest.
Eluvoolu teiseks oluliseks ülesandeks kehastumisel on oma hinge ehk psüühe arendamine. Sinna kuulub oma madalama energiakeha puhastamine eelnevate kehastuste jooksul kogunenud rämpsenergiast ning hinge koosseisus olevate energiate võnkesageduse tõstmine, kuni on saavutatud vaimse reaalsuse sagedus, mis kulmineerub valgustumise ehk ülestõusmisega.
Paktiliselt kõik Maa peal elavad inimesed on mõjutatud siinsest negatiivsest energiast. On võimatu kehastuda Maal ning olla mõjutamata selle massiteadvusest. Kogu Maa energiaväli on mõjutatud negatiivsetest emotsioonidest ja mõtetest, mis sarnasuse printsiibi alusel moodustavad tugevaid kollektiivse alateadvuse vorme, mida mõnikord nimetatakse ka arhetüüpideks. Enamik arhetüüpe on osad inimeste massiteadvusest ning loodud inimeste poolt. Nendest vabanemine saab toimuda ainult individuaalselt – kui iga üksik eluvool tegeleb oma lahendamata psühholoogiaga ning vabaneb oma energiakehasse salvestunud negatiivsest energiast (näiteks allasurutud emotsioonid ja valeuskumused), siis kollektiivse alateadvuse arhetüübid, mis koosnevad indivuduaalsete inimeste psüühe elementidest, saavad vähem energiat ning nõrgenevad. Selle tagajärjel on teised inimesed vähem koormatud massiteadvuse koormaga ning neil on kergem sellest vabaneda.
Kuna planeedi Maa ajalugu koosneb suuremalt jaolt vägivallast individuaalsel, perekondlikul, grupilisel ja ka kollektiivsel tasandil, siis on vähe eluvoolusid, kelle hing ei oleks mineviku vägivallaaktides viga saanud. Enamik meie hingearmidest on pärit eelnevatest eludest, kuid osa võivad olla pärit ka käesolevast elust. Kord juba tekkinud arm muutub magnetiks sarnastele kogemustele ning seda senikaua, kuni me selle kogemuse aluseks oleva teadvusseisundi ületame ning oma energiakeha sellest energiast vabastame või vähemalt isoleerime.
Niisiis, enne kehastusse laskumist arutab eluvool oma õpetajate ja juhendajatega läbi tulevase elu eesmärgid – miinimum- ja maksimumprogrammi ning olulisemad väljakutsed, mille vältimine kord juba kehastuses olles ei ole võimalik. Vastavalt sellele püütakse leida eluvoolule sobivaimad kehastumistingimused – vanemad, keskkond jne, mis peavad maksimaalselt aitama välja tuua neid eluvoolu negatiivseid omadusi, mida ta ületama tuli ning looma tingimused oma annete avaldumiseks. Sageli on annete avaldumise arendamine seotud nende tingimusteta rakendamisega. Mis tähendab, et eluvool peab intuitiivselt ära tundma oma anded ning neid arendama, sõltumata vanemate või ühiskonna heakskiidust ja toetusest või nende puudumisest.
Enamik olulisi inimesi, kellega eluvoolu tee ristub, on seotud lahendamata karmaga nende isikute vahel. Eesmärgiks on tavaliselt saada üle negatiivsetest emotsioonidest teise isiku suhtes ning olla võimeline tingimusteta andestama – mida iganes selles elus siis ka ei juhtuks. Kui see ei õnnestu, siis jätkatakse järgnevas elus ja see võib korduda kümnete ja sadade elude kaupa, luues väga tugevad karmalised sidemed ning sarnased elumustrid paljudeks eludeks. Näiteks lähis-idas toimuvate konfliktidega on seotud samad eluvoolud, kes on juba aastatuhandeid või veelgi enam osalenud vihkamise ja sallimatuse allakäiguspiraalis.
Selleks, et eluvoolud inimkehastuses oma karmaliste suhete eest ära joosta ei saaks, saavad nad kõigepealt seotud läbi tugeva suhtevormi, milleks on sageli lapsevanem-laps või mees-naine suhe. Tõenäoliselt on enamikul inimestel negatiivne karma paljude teiste inimestega ning kõikide nende lahendamiseks ei ole sugugi vaja partneriteks hakata või seksuaalsuhet alustada. Kuna karmaline tõmme võib olla väga tugev ning inimesed selle olemust enamasti ei mõista, siis juhtub sageli nii, et selle asemel, et oma karmaline suhe ära klaarida – andestada ja eluga edasi minna – alustatakse hoopis seksuaalsuhet, asutakse kokku elama ning luuakse sageli veelgi tugevam negatiivne karma antud isikute vahel. Karmalise seose tõttu võtab osa inimesi enda ellu partnerlussuhteid, mida nad ei peaks võtma. Sageli tunduvad need hiljem täiesti mõttetute suhetena ning võivad mälust kustuda, kuni peaaegu täieliku unustamiseni.
Seega võime ilma olulise liialduseta öelda, et igal inimesel siin Maa peal on kaks elu eesmärki, millest üks on ebameeldiv ja raske – oma lahendamata psühholoogia korrastamine ning teine on meie jaoks seotud rõõmuga – oma unikaalsete annete väljendamine ja arendamine. Üldiselt valib enamik eluvoole esmaseks ülesandeks raske töö ehk lahendamata psühholoogia korrastamise ning alles seejärel, kui selles osas miinimumprogramm täidetud, siirdutakse oma annete avaldamise juurde.
Kuna oma psüühe korrastamine on sageli erakordselt raske, lausa valus töö, siis teadmatusest oma suuremast eluplaanist, püüab enamik inimesi vältida tööd oma psüühe kallal, lükates sellega edasi ka oma elu nauditavamat etappi – annete väljendamist (või ei jõuta selleni üldse). See on üks põhjustest, miks protsentuaalselt ei ole ühiskonnas palju inimesi, kelle elutöö on tõepoolest märkimisväärne ka pikemas perspektiivis. Paljud saavutused, mida me peame täna olulisteks, on ainult murdosa sellest võimalikust, mis oleks olnud siis, kui need eluvoolud oleks oma psüühet puudutava elueesmärgi saavutanud.
On inimesi, kes tunnevad intuitiivselt, et neil on selles kehastuses mingi ülesanne täita ning otsivad sellele tungile väljundit. Sageli on nad aktiivsed maailmaparandajad või ökoaktivistid, kes mõistavad, et viis, kuidas asjad maailmas praegu on, ei ole parim võimalikest. Kuid kuna ollakse keskendunud mitte oma meeleseisundi muutmisele, vaid maailmaparandamisele ja teiste (näiteks valitsuse, poliitikute ja ärimeeste) muutmisele, tehes seda oma lahendamata psühholoogiast tulenevalt kitsarinnaliselt ja tasakaalustamatult, siis kannavad nende jõupingutused vähe vilja ning on tavaliselt marginaalse mõjuga. Vaid peale oma psühholoogia korrastamist tekib meil jõud ja tarkus väljendada oma andeid tasakaalustatud ning tervikut arvestaval moel.
Loomulikult on kogu kehastuse planeerimise teema ning eluülesannete täitmisega seonduv ülimalt komplitseeritud, mitmetahuline ning paljudest aspektidest sõltuv. Antud käsitlus on äärmiselt lihtsustatud püüe teadvustada kõikides inimestes olevat positiivset ja kõrgemat potentsiaali ning tuua meile lähemale arusaam, et meie kannatustel on mõte ning neid on võimalik pöörata arenguks ja lõpuks ka rõõmuks!
Allikas: Mis on elu mõte? 10 tuntud inimest avaldavad oma nägemuse elu mõttest
Elu mõtte otsijatele: tõmba müra vähemaks, ära mõtle üle ja ole teiste vastu hea!
11 mõtet külgetõmbeseadusest | Sinu praegused mõtted loovad sinu tulevase elu
