Juba sõna „vägivald“ ise sisaldab häbi elementi – meie kultuuriruumis on igasuguse vägivalla ohvrite häbimärgistamine tavaline ning igal sammul antakse neile märku, et nad on nõrgad, sest ei astu vägivallale vastu. Kuid vägivalla ohvriks sattumises pole midagi häbiväärset – ning kahjuks on emotsionaalne vägivald väga levinud. Emotsionaalne vägivald on palju levinum kui füüsiline vägivald kõigis ühiskonnakihtides sõltumata inimeste sissetulekust, nahavärvist või usutunnistusest. Raske on määratleda, kui palju mehi ja naisi maailmas emotsionaalse vägivalla all kannatab, aga me teame, et see number on astronoomiliselt suur. Ühe tuntud uuringu väitel on 35% kõigist abielus või vabaabielus olnud naistest kogenud emotsionaalset vägivalda. Uued, NISVS (National Intimate Partner & Sexual Violence Survey; riiklik lähisuhtepartnerite ja seksuaalse vägivalla uuring) poolt avaldatud andmed väidavad, et umbes pooled ameeriklased peavad taluma oma partneri poolt pealesunnitud emotsionaalset vägivalda, mis võib kesta kogu elu.
Paljud inimesed, kes kooselus emotsionaalset vägivalda kogevad, püüavad end veenda selles, et neil on partneriga lihtsalt raske aeg parasjagu või nad toovad vabanduseks partneri suure stressikoorma. Või nad üritavad end veenda selles, et „pole hullu midagi“. Kuigi nad võib-olla kannatavad mitmete emotsionaalse vägivalla poolt tekitatud tagajärgede käes – näiteks depressioon, motivatsioonipuudus, segadus, keskendumisraskused või suutmatus otsuseid langetada, madal enesehinnang, väärtusetuse ja läbikukkumise tunne – nad ei seosta neid sümptome sellega, kuidas partner neid kohtleb.
On ka neid, kes ei taha tunnistada, et kannatavad emotsionaalse vägivalla all, sest sel juhul peaks nad tõdema, et nende suhe on muutunud destruktiivseks ning nad peaks tunnistama valusat tõde, kuidas partner nendesse suhtub. Paljude jaoks tähendaks emotsionaalse vägivalla tunnistamine seda, et nad peavad midagi ette võtma – minema individuaal- või paariteraapiasse või isegi suhte lõpetama. Need sammud võivad väga hirmutavad olla.
Et kindlaks teha, kas sa koged emotsionaalset vägivalda, vasta järgnevatele küsimustele võimalikult ausalt.
KAS SIND KOHELDAKSE EMOTSIONAALSELT VÄGIVALDSELT?
• Kas sul on tunne, et sinu sõna teie suhtlemises ei maksa? Et sa oled ebaoluline?
• Kas sa tunned end partnerina läbikukkununa, kuigi sa väga püüad oma kaasale meele järele olla või „asju õigesti teha“?
• Kas sa tunned viha, masendust ja ärevust, sest mõtled pidevalt suhteprobleemidele, mida lahendama peaks?
• Kas su partner arvab, et sina oled süüdi kõigis teie suhteprobleemides?
• Kas su partner pidevalt kritiseerib või süüdistab sind?
• Kas su partner kohtleb sind nagu last? Kas ta parandab sind pidevalt või noomib sind, sest su käitumine on tema arvates „kohatu“?
• Kas su partner tunneb vajadust kogu su tegevust nii kodus kui ka mujal kontrollida? On sul tunne, nagu sa peaks „luba küsima“ enne kuhugi minekut või väiksemagi otsuse tegemist? Kas sa pead iga sendi kulutamise eest aru andma või ta püüab su kulutusi kontrollida (kuigi enda peale võib ta kogu aeg kulutada)?
• Kas sa oled teie kooselu ajal lakanud paljude või kõigi oma sõpradega ja/või lähisugulastega suhtlemast? Kas seepärast, et nad ei meeldi talle, et ta tunneb nendega veedetud aja pärast armukadedust või sa tunned häbi selle pärast, kuidas ta sind kohtleb?
• Kas ta suhtub sinusse, nagu sa oleks temast „alam“ või vähem tähtis? Kas ta üritab esile tõsta seda, et sul on väiksem haridus, et sa teenid vähem või et sa pole sama hea välimusega kui tema?
• Kas su partner regulaarselt naeruvääristab, ignoreerib või kritiseerib su seisukohti, mõtteid, ettepanekuid ja tundeid?
• Kas ta halvustab su saavutusi, eesmärke või tulevikuplaane?
• Kas sul on tunne, et sa kõnnid munakoortel? Kas sa kontrollid/korrigeerid palju oma käitumist ja/või püüad enne millegi rääkimist kindlaks teha, et ega tal halba tuju ei ole?
• Kas sa ei saa enam oma sõprade ja perega kokku, sest sul on häbi, et sa pole temast veel lahku läinud, kuigi oled mitmeid kordi rääkinud neile, kuidas ta sind kohtleb?
• Kas su partner tahab alati oma õigust saada? Kas tema on see, kes peab saama otsustada, kus te käite, mida ja kellega teete?
Katkend on pärit kirjastuse Pilgrim poolt välja antud Beverly Engeli raamatust „Emotsionaalne ja vaimne vägivald“.
Kuula lisaks ka Vikerraadio Peresaadet „Miks me laseme endale suhtes liiga teha?“
