Alzheimeri ja Parkinsoni tõve, vähi, autismi ning paljude teiste tõsiste haiguste esinemissagedus kasvab tänapäeval murettekitava kiirusega. Sellest ajast peale, kui haiguste kohta hakati esmakordselt statistikat koostama, on täheldatud haigusjuhtumite esinemise ülikiiret kasvutendentsi, mis on ajendanud paljusid teadlasi ja uurijaid otsima vastuseid selle põhjuse kohta, eeskätt seoses meie keskkonnaga. Inimesi ümbritsevad iga päev mitmed eri mürgid ja me tarbime neid pidevalt enda teadmata. Teadlased on uurinud paljusid tänapäevastele inimestele omaseid harjumusi ning üks neist harjumustest on tohutu hulga liha söömine.
Kuidas kiirendab lihasöömine vähirakkude kasvu
Pole mingi saladus, et leidub seos liha tarbimise ja vähi vahel. Sellest ajast peale, kui teadlased hakkasid uurima toitumise ja vähi vahelisi seoseid, on üks seik alati välja paistnud: inimestel, kes vältisid liha söömist, esines vähki teistega võrreldes palju harvemini. Mitmed uuringud on näidanud, et taimetoitlusega kaasneb tugevalt vähenenud vähioht.
Ameerika vähiuuringute instituut (AICR) avaldas oma teise kokkuvõtte ulatuslikest uuringutest, mis on korraldatud vähi ennetamise ja toitumise teemal. Kokkuvõtte tulemusena leiti, et mitme eri vähiliigi puhul kasvab vähioht siis, kui süüa punast liha (looma-, sea- või lambaliha) või töödeldud lihatooteid.
Uuringud on näidanud ka seda, et liha küpsetamisel moodustuvad teatud kemikaalid (täpsemalt öeldes heterotsüklilised amiinid ja polütsüklilised aromaatsed süsivesikud), mida saab samuti seostada vähi tekkega. Selle all pean ma eelkõige silmas, et meil on põhjust muretsemiseks. Leidub arvukalt tõendeid toetamaks väidet, et sagedane lihatarbimine viib vähi tekkeni. Üheks hiljutiseks näiteks on Utah’ Ülikoolis korraldatud juht-kontrolluuring, milles osales 952 pärasoolevähiga katsealust ning 1205 liikmega kontrollgrupp. Uuringu käigus leiti, et suurim pärasoolevähi tekkimise oht esines neil meestel ja naistel, kes tarbisid enim töödeldud ning küpsetatud lihatooteid.
Nagu eelpool mainitud, tekivad liha küpsetamise järel polütsüklilised aromaatsed süsivesikud. Levinud arvamuse kohaselt mängivad need süsivesikud suurt rolli vähi arengus. Minu jaoks kujutab see vaid üht paljudest tähelepanuväärsetest näidetest selle kohta, kuidas peavoolu meditsiinikirjandus peab seost lihatarbimise ja vähi vahel endiselt mitteveenvaks – mõjuvate tõendite olemasolust hoolimata.
Pidage meeles, et seda liiki teadust käsitledes on tähtis kasutada uuringute koostamisel Bradford Hilli kriteeriumeid.
Ühe teise uuringu käigus jälgisid ja analüüsisid teadlased enam kui 525 000 katsealuse toitumist, et kindlaks määrata, kas leidub seos punases lihas ja piimatoodetes sisalduva rasva tarbimise ning kõhunäärmevähi vahel. Uuringu tulemusena leiti, et mida rohkem inimene neid konkreetseid rasvu tarbib, seda suurem on ka kõhunäärmevähi oht. Huvitav on see, et sama uuring ei leidnud mingit seost taimse toidu söömise ja kõhunäärmevähi vahel.
Sarnaseid uuringuid võib loetlema jäädagi. Üks hiljutine ajakirjas British Journal of Cancer avaldatud uuring leidis, et taimetoitlastel on lihasööjatega võrreldes 12% väiksem tõenäosus vähki haigestuda. Uuringu korraldajad jälgisid 12 aasta pikkuse perioodi vältel 61 000 lihasööja tervist ning avastasid, et selliste verevähkide nagu leukeemia, hulgimüeloom ja mitte-Hodkini lümfoom esinemise tõenäosus taimetoitlastel oli märgatavalt (või nagu uuringus öeldi, “oluliselt”) vähenenud, isegi kuni 45% võrra. Kuigi see uuring viitab üldise riski vähenemisele, ei pruugi see taimetoitluse kasulikke külgi piisavalt hästi esile tuua. Ka eelnevad uuringud on näidanud taimetoitlaste seas kuni 40% vähenenud ohtu kõigi vähiliikide puhul.
Teisest küljest võib osutada sellele, et paljud inimesed söövad kogu aeg küpsetatud liha, ent elavad siiski pika ja tervisliku elu. See võib küll kehtida mõne inimese, aga kindlasti mitte kõigi puhul. Tuleb tõdeda, et vähihaigete inimeste osakaal on tänapäeval juba päris hirmutav ning oleks arukas hakata lähemalt uurima inimeste eluviisi. Me kõik peame aitama olukorda muuta ja toitumine on üks eluvaldkond, mida kõigil on võimalik ise suunata.
Tähtis oleks ka mainida, et meile tänapäeval saadaolev liha on täis topitud ravimeid ja teisi võimalikke saasteaineid ning geenmuundatud loomasööt põhjustab suurt kahju seda sööta tarbivatele loomadele ja omakorda ka meile.
Näidete leidmiseks on valida paljude uuringute vahel, kuigi ma tean, et kõigil uuringutel on oma piirangud. Samas tuleks alati mõelda Bradford Hilli kriteeriumitele – kui sul on olemas järjepidevad tulemused ja vaieldamatud seosed, siis on väga loogiline teha neist tulenevaid järeldusi.
Kui sa leiad oma tiheda päeva jooksul pisut aega mõtlemiseks, võiksid hetkeks kaaluda seda, mida me tegelikult oma planeediga teeme ja kuidas tehtut õigustame. Mõtlemisainet leiab mitmelt poolt, muuhulgas ka sellest, et tohutu hulk inimesi tarbib igapäevaselt liha. Ma ei taha öelda, nagu oleks selles iseenesest midagi halba ega sealjuures kedagi arvustada, aga meil tuleks endalt küsida, miks me seda teeme, kuigi teame ju, et see on kahjulik meie tervisele ja keskkonnale.
Vahel võib selliste teemade arutamine inimestel harja turri ajada, aga faktidele vastu vaielda ei saa. Me elame praegu sellises ühiskonnas, kus paljud inimesed ei nõustu kuulmagi uusi võimalusi, uusi põhjendusi ja sageli isegi uusi tõendeid. Näiteks usuvad paljud endiselt, et igapäevaselt liha söömine on täiesti loomulik asi ja inimesed on läbi aegade evolutsiooni käigus ikka alati liha söönud. See aga lihtsalt pole tõsi. Tegelikult olid paljud meie esivanemad täiesti taimetoidulised ning neil, kes siiski liha sõid, oli toitumises näiliselt palju suurem taimse toidu osakaal. Ettekääne “koopainimese toitumine” (muuseas täiesti ekslik mõiste) ei ole sugugi mõjuv õigustus liha söömisele ega tähenda, et inimesed on “loodud” üldse liha sööma. Kui tahad lugeda rohkem “koopainimese toitumise” mõiste ja konkreetsete uurimuste kohta, kliki Loe ka lugu ja vaata dokumentaalfilmi “Cowspiracy”, mis avab lihatööstuse karme tagamaid ja laastavat mõju meie keskkonnale.
