Kõik inimesed põevad lapsepõlves läbi mitmesugu haigusi. Inimkeha on imetabane organism, mis on võimeline kõigeks, ning mõnikord kutsub keha ise haiguse esile vaid selleks, et anda inimesele võimalus asju aeglasemalt võtta, puhata ja taastuda. Haigust võib vaadelda kui sügavalt vaimset perioodi. Kui lapsel on palavik, siis viibib ta sageli väga vaikses, meditatsiooni või unega sarnanevas seisundis. Meie aga peame neile haiguse ajal ruumi andma ning võimaldama neil selle läbi põdeda täielikus rahus ja vaikuses. Tervendamisprotsessile aitabki kõige rohkem kaasa see, kui oled lapse jaoks olemas ning austad tema tervenemiseks kuluvat aega.
Meil on tavaks kasutada oma lapse haiguseperioodi selleks, et taaskinnitada oma armastust ja pühendumust. Tegu on suurepärase võimalusega last emmata, lohutada ja suhet süvendada. Mõistagi aga jäävad lapsed alati lasteks!
