Meil on tavaks kasutada oma lapse haiguseperioodi selleks, et taaskinnitada oma armastust ja pühendumust. Tegu on suurepärase võimalusega last emmata, lohutada ja suhet süvendada. Mõistagi aga jäävad lapsed alati lasteks! Pahatihti kasutavad nad haigust ettekäändena, et küsida endale asju, mida me tavaliselt neile ei lubaks, näiteks telekat vaadata. Neil hetkedel on vanemate ülesanne jääda iseäranis tugevaks, sest liigne stimulatsioon üksnes aeglustaks tervenemisprotsessi. Vältida tuleks kõiki meediakanaleid, muuhulgas raadiot, muusikat, videoid jne. Parim, mida teha võid, on lihtsalt oma lapsele olemas olla. Suuna mobiiltelefon kõneposti, pane ka ise pidžaama selga ja veeda terve päev oma lapse seltsis voodis. Sa ei pea mitte kuskile kiirustama, kohtumisele lippama, trennis käima, sõpru võõrustama või tööle minema.
Su laps on läbimas vaimset protsessi ja VAJAB sinu kohalolu. Inimesed, kes lihtsalt summutavad haiguse sümptomeid ravimite abil ning viivad seejärel lapse kooli või lasteaeda, kahjustavad nõnda lapse arengut nii füüsiliselt kui hingeliselt. Tavaliste ja loomulikult esinevate lastehaiguste läbipõdemine on väga vajalik samm lapse arenguteel. Sügaval hingetasandil usun ma tõsimeeli, et lapsed peavad lihtsalt need haigused ära kannatama. Enamik meist põdesid väiksena näiteks tuulerõugeid ning meie elasime need kenasti üle. Inimkeha suudab end tervendada küll, kui vaid pakume omalt poolt hoolitsust, tuge ja mõistmist.
Lastehaigused on hingepuhastavad protsessid, mis on vajalikud lapse terviklikuks ja täielikuks arenguks. Vaimsest vaatenurgast lähtudes on lastehaigused vahendiks, millega inimene kohandab oma keha vastavalt enda vajadustele. Selle tulemusena võib tema keha üha paremini kohaneda ja toime tulla ülesannetega, mis ta on endale selles elus ette seadnud ning mis tulevikus esinevad.
Peame arvestama ka sellega, et haigus on väga oluline aeg lapse neuroloogilises arengus. Raamatust “Natural Childhood”: “Lapsepõlves põetud haigustel on oluline roll lapse immuunsussüsteemi tugevdamisel, et tagada tema tervis täiskasvanueas. Seega peame LUBAMA lapsel haigestuda ja seejärel andma talle piisavalt aega põhjalikult haigusest taastumiseks.”Moodne meditsiin aga arvestab pahatihti ainult inimeste materiaalse küljega, ent see lähenemine ei suuda tuua inimesele terviklikku heaolu.
Rudolf Steiner suhtus inimkonda palju holistilisemalt. Tema uskus, et inimolendid koosnevad kehast, hingest ja vaimust. Ta uskus ka inimarengu seitsmeaastasesse tsüklisse ning pidas vaimset tasakaalu märgiks tõelisest tervisest.
Kui laps haigestub ja palavikku põeb, on tegu immuunsussüsteemi sütitava “tulega”, mis asub ähvardavat ohtu tõrjuma. See tuli on keha loomulik kaitsesüsteem ja selle summutamine üksnes pikendab haiguse kulgu ja tekitab ehk isegi rohkem kahju kui kasu. Palavik on asjakohane reaktsioon võõrastele mürkidele, millest keha püüab vabaneda. Kui laps tunneb end ebamugavalt, kogeb valusid või isegi meeltesegadust, siis pea meeles, et need on vaid sümptomid, mille on põhjustanud tema organismis olevad mürgid. Palavik on osa lahendusest! Lapsele põletikuvastaste ravimite andmine palaviku summutamiseks takistab lapse kehal täielikult mürkidest vabanemast. Selle tagajärjena naaseb põletik ning suureneb tõenäosus allergiate ja/või astma tekkeks.
Pea meeles, et kui laps haigestub, olgu siis tegu põletiku, nohu, kurguvalu, kõrvavalu, palaviku või lööbega, ei ole see “haigus” üldse mingi haigus, vaid hoopis puhastav protsess, mida tuntakse ka tervendamiskriisina. Tegu on inimvaimu imeliselt tugeva pingutusega keha parandamiseks ja taaskohandamiseks, et keha võiks muutuda inimesele sobivamaks elupaigaks.
Kui kasutame tervet mõistust, siis taipame, et kuigi esialgu on hirmutav näha oma last haigusega hädas, on selle taustal käigus võimsad tervendavad jõud. Kui me oma lapse seltsis oleme, teda lohutame ja talle tuge pakume, võime seeläbi ka ise kogeda ja näha keha ülivõimsaid lahendusi enese alalhoidmiseks ja täiustamiseks. Me peame suhtuma paraja austusega lapse uue areneva keha vastu ning tunnustama hingejõude, mis on selle taga. Iga haiguse puhul töötavad areneva lapse keha, hing ja vaim üheskoos, et tuua esile uus kord ja tasakaal.
Kui last toetada ja talle kinnitada, et tegu on normaalse protsessiga, tuleb ta sageli haigusest välja suure hüppega arengus ja emotsionaalses küpsuses.
Laurieann Quiry ütleb, et “hing saab alguse vaimust, ent väljendab end füüsilise keha kaudu. Meie hinge tervis vajab tähelepanu ja pühendumust. Hingele tähelepanu pööramine võib osutuda keeruliseks meie kiires maailmas, mida täidavad kohustused töö ja pere ees, aga tähtis on leida aega peatumiseks ning päeva kogemustele mõtlemiseks. Nõnda saab ka hing vajaliku tähelepanu ja teadlikkuse osaliseks.” Sama kehtib ka lastehaiguste kohta.
Pea meeles lihtsaid elutõdesid ja kasuta tervet mõistust: sinu lapse haigus ei keerle SINU ümber. Tähtsaim asi lapse haigestumise puhul ei ole töölt puudumine või arsti juurde minekuga kaasnev stress… Universum on selle sündmuse esile kutsunud väga konkreetse põhjusega: sinu lapse siseelu positiivseks mõjutamiseks mitte ainult füüsilisel, vaid ka sügaval vaimsel tasandil. Tegu on ajaga, mil sina kui lapsevanem pead olema täielikult teadlik, kättesaadav ja kohal. See on püha aeg, mille tähendus on sügavam kui me mõistagi võime.
Kasuta seda aega selleks, et vaadata, kuidas su laps magab. Emba teda. Vaata, kui suureks ta on kasvanud. Mõtle, kui palju sul on temaga vedanud. Su laps valis enda vanemaks just sinu! Ta tuli selles elus sinu juurde kui õpilane, õpetaja ja kaashing. Kasuta haiguseperioodi selleks, et taaskinnitada endale lubadust hoolitseda selle õrna olendi eest, kelleks on sinu laps.
Allikana kasutatud: Antroposoofiline meditsiin – ravikunst, mida iseloomustab inimese ja tema probleemide terviklik käsitlusviis
Palavik on hea – ära kiirusta seda maha võtma
Mis on parim looduslik leevendus palaviku puhul?
