Lissa Rankin on arst ja raamatu platseebo kui ka notseebo. Seetõttu vajavad patsiendid eelkõige, et nende arst oleks positiivne paranemist toetav jõud, mitte hirmu ja pessimismi suurendaja. Iga kord, kui arst ütleb, et sul on ravimatu haigus või et sa pead ravimit võtma terve ülejäänud elu; veel hullem, kui nad vähi puhul ennustavad sulle üliväikest elulootust – see ei ole oluliselt erinev tollest ämmaemandast, kes ütles, et tüdrukud on neetud. Selline meditsiiniline needmine on väga levinud. Arstid arvavad, et nad on realistlikud ja annavad inimestele objektiivset infot, mida nad vajavad, kuid tegelikult võib see patsiente hoopis kahjustada.
Uus heaolu mudel
Aga kas me peame jääma lootma sellele, et arstid meid petavad? Kas peame võtma võltsravimeid ja saama teeseldud operatsioone? Enda eelmises TEDx kõnes rääkisin uuest heaolu mudelist, mille olen välja töötanud. See kujunes minu uurimistööde käigus, kui püüdsin välja uurida, kuidas veel saaksime rakendada mõistuse jõudu, mida tõendab platseebo- ja notseeboefekt.
Minu hüpotees on see, et selleks, et ise terveneda ja olla optimaalse tervise juures, vajame enamat kui tervislikku toitumist, regulaarset kehalist koormust, piisavat und, vitamiine ja arsti nõuannete järgimist. Need on kahtlemata olulised asjad, kuid lisaks neile vajame terveid suhteid, tervet professionaalset ja loovat elu, tervet vaimsust ja seksuaalelu, tervet finantsilist külge ja keskkonda – sisuliselt vajame tervet mõistust. Tahtsin seda tõestada ning kaevusin selleks meditsiinikirjandusse ning leidsin rikkalikult andmeid selle kohta, et kõik need terve mõistuse osad on paranemiseks hädavajalikud. See kõik on koondatud raamatusse “Mind over medicine: Scientific proof you can heal yourself”.
Kõik need tervenemiseks vajalikud kihid on laotud aluskihile, mida nimetan sisemiseks piloottuleks. See on sisemine autentne osa sinust, mis teab seda, mis on sinu jaoks tõde. See sisemine mina on valmis sulle rääkima tõtt selle kohta, mis sinu elus on nihkes ja tasakaalust väljas. Kui alumistes vaimsemates kihtides on tasakaalutus, siis keha on esimene, mis seda väljendab.
Suhted on olulised. Tugeva sotsiaalse võrgustikuga inimestel on poole väiksem risk haigestuda südamehaigustesse võrreldes üksildaste inimestega. Abielus olevad inimesed elavad sageli kauem kui üksikud. Haiguste ennetamisel võib olla kõige olulisem samm üksilduse ravimine. See on olulisem kui suitsetamisest loobumine või treeningutega alustamine.
Vaimne elu on oluline. Need, kes võtavad osa religioossetest kombetalitustest, elavad kuni 14 aastat kauem. Professionaalne elu on oluline, kuid liigse töötamisega on sõna otseses mõttes võimalik ennast tappa. Inimesed, kes ei võta oma puhkust välja, suurendavad südameataki riski kolmandiku võrra. Suhtumine on väga oluline: õnnelikud inimesed elavad 7-10 aastat kauem kui rahulolematud inimesed ning optimistidel on 77% väiksem risk haigestuda südamehaigustesse.
Negatiivne mõtlemine käivitab stressireaktsiooni
Kuidas see juhtub? Mis toimub meie ajus, et see muudab meie keha. Aju suhtleb iga rakuga meie kehas neurotransmitterite ja hormoonide kaudu. Kui sul on negatiivne uskumus, siis töötleb aju seda kui ohtu. Üksildus, töömured, halb suhe – kõik need panevad mandelkeha ajus saatma välja ohusignaale. See käivitab teised sisenõrenäärmed ning neerupealised hakkavad tootma stressihormoone. Käivitub stressireaktsioon ja keha on “võitle või põgene” seisundis.
Igapäevaelus peaks stressiseisund käivituma vaid aeg-ajalt ning siis taas välja lülituma, kuid tänapäeval ei ole see paljude jaoks nii. Õnneks on sellele ka vastujõud, mida on kirjeldanud Herbert Benson Harvardi ülikoolist. Kui lõõgastusrefleks käivitub, siis lõpetab see “võitle või põgene” seisundi ning ravivad hormoonid nagu oksütotsiin, dopamiin, lämmastikoksiid, endorfiinid täidavad keha ning jõuavad iga rakuni. Meil kõigil on loomulikud iseparanemise mehhanismid, kuid need käivituvad ainult siis, kui närvisüsteem on lõõgastunud olekus. Stressireaktsiooni ajal need ei toimi – keha on liiga hõivatud kas võitlemise või põgenemisega, et ennast tervendada.
Kuidas iseparanemise võimet toetada?
Kuidas me saame oma keha tasakaalu muuta? Stressireaktsioon käivitub meie kehas keskmiselt 50 korda päevas. Kui sa tunned ennast üksildasena, oled pessimistlik või sul on tööl või eraelus probleeme, siis on see number kaks korda kõrgem. Teadlased arvavad, et lõõgastusrefleks selgitab platseeboefekti. Kui sa arvad, et saad uue imeravimi, siis vallandab see lõõgastusrefleksi. Kombinatsioon mõistuse positiivsest uskumusest ja raviteenuse osutaja või pereliikmete hoolitsusest võimaldab seda, et keha loomulikud tervenemise mehhanismid saavad käivituda.
Õnneks ei pea me osalema kliinilises katses, et vallandada lõõgastusrefleksi. On nii palju lihtsaid ja meeldivaid tegevusi, mis meid selles aitavad. Mediteeri, väljenda ennast loovalt, mine massaaži, joogasse või tai chi tundi, mine sõpradega välja või tee just seda tööd, mida sa armastad; seksi, naera, treeni või mängi loomadega. Mõtle järele, millised kivid sinu tervise kivikuhjas võivad olla tasakaalust väljas. Iga kivi selles virnas võib olla kas stressireaktsiooni või lõõgastuse esile kutsuja. Kuidas saad enda kehas esile kutsuda lõõgastusrefleksi ning mida sinu keha tervenemiseks vajab? Millise ravi kirjutad ise endale välja ja kas oled piisavalt vapper, et järgida seda, mida sinu sisemine piloot juba teab.
Kõike on võimalik tervendada
Ma usun, et meie tervishoiusüsteem on tõsiselt rikkis, kuna oleme kaotanud lugupidamise keha iseparanemise võime vastu. Meditsiinisüsteem on läinud ülbeks ning hakanud arvama, et moodne tehnoloogia ning viimase sajandi jooksul kogutud teadmised võimaldavad meil loodusest üle olla. Meile on vastuvõetamatu idee, et loodus teab vahel paremini kui inimene.
Kuid spontaansed paranemised ravimatutest haigustest on tõestus, et vahel on loodus palju targem kui inimene. Seda on arstidel raske omaks võtta, see paneb neid tundma, et nad on abitud, lootusetud ja kasutud. Kuid arstid saavad olla väga vajalikud, kuna nende toetus on keha paranemise võimele väga oluline. Nii arstid kui ka patsiendid peavad muutma oma vaateid selles küsimuses. Patsiendid ei tohi mõelda, et nende keha tervis ei ole nende kätes, vaid kellegi teise vastutada. Meie mõistusel on suur jõud keha tervenemise üle. Asjad on halvasti, kuid see ei tähenda, et need ei võiks paraneda. Samamoodi nagu ei ole olemas ravimatuid haigusi, ei ole olemas ka parandamatuid süsteeme. Kuid selleks on vaja, et me kõik avaks oma südame ja tooks hoolimise meditsiinisüsteemi tagasi. Ole see armastus, mida soovid maailmas näha.
Vaata Lissa Rankini esinemist:
Allikas: Telegram.ee
