Loomade eestkoste organisatsioon Loomus rõõmustab tänaste edasiminekute üle. “Loomus on aastaid karusloomafarmide keelustamise nimel tööd teinud ning tänane otsust viib meid meie eesmärgile väga lähedale. Oleme väga õnnelikud, et poliitikud on astumas loomasõbralikke samme, ning oleme väga optimistlikud, et seekord ka keeld vastu võetakse,” sõnas Loomuse kommunikatsioonijuht Annaliisa Post.
Looma- ja looduskaitseseaduste muutmise eelnõu esitasid eelmise aasta juunis 23 Riigikogu liiget. Eelnõu läbis esimese lugemise oktoobris ning tänasel istungil otsustas keskkonnakomisjon, et teine lugemine tuleb järgmisel teisipäeval.
2020. aasta septembris läbiviidud küsitlusest selgus, et 75% Eesti elanikest ei poolda rebaste ja naaritsate kasvatamist ega hukkamist karusnaha saamise eesmärgil. 2016. aastal vastas samamoodi 69%, seega on toetus karusloomafarmide keelustamisele Eestis järjest kasvamas.
Esimesed Euroopa riigid, mis karusloomafarmid keelustasid, olid Ühendkuningriik (2000) ja Austria (2005). Lisaks on keelu vastu võtnud Makedoonia (2014), Sloveenia (2016), Horvaatia (2017), Luksemburg (2018), Serbia (2019), Tšehhi (2019), Holland (2021). Mitmes riigis on keeld vastu võetud, kuid see jõustub pärast üleminekuperioodi – Belgias 2023. aastal; Prantsusmaal, Norras ja Slovakkias 2025. aastal; Bosnias ja Hertsegoviinas 2029. aastal.
Loe lisaks: Uuring: karusloomafarmide keelustamist pooldab rohkem Eesti inimesi kui kunagi varem
Eesti karusloomafarmides pole enam mitte ühtegi naaritsat, ühel farmil peatati luba
Loomad omavad sarnaselt inimestega teadvuslikkust
