Kanepiseemned sisaldavad õli kuni 35% ning selles on ideaalne inimese kehale vajalike Omega-3 ja Omega-6 rasvhapete suhe (3 : 1). Kanepiõli tuntumad rasvhapped on inimorganismile asendamatud alfalinoleenhape ja linoolhape. Kanep sisaldab erinevate allikate põhjal 25–35% valku, millest omakorda 65% on hästi imenduv ja inimese raku toimimises väga olulist rolli mängiv edestiin.
Keemilistest elementidest on kanepiseemnetes mainimisväärselt kaaliumi, magneesiumi, fosforit, väävlit ja kaltsiumi, mikroelementidest leidub tsinki ja rauda. Hoopis olulisem on kanepiseemnete vitamiinisisaldus. Et nende koostises on palju õli, siis leidub seal rohkelt rasvlahustuvaid vitamiine. Külmpressitud kanepiõli paistab silma tokoferoolide (E-vitamiin) eri vormide ja A-vitamiini suure sisalduse poolest. Just E-vitamiini eri vormid kaitsevad kanepiõli ka rääsumise eest. Loomulikult pole selline antioksüdantne kaitse kõikvõimas ja seetõttu soovitatakse külmpressitud õli hoida hapniku, valguse ja soojuse eest.
Regulaarne kanepiõli manustamine aitab alandada halva kolesterooli taset veres, samuti kergendab kõrvalnähtudeta näiteks reumaatilise artriidi ning neurodermatiidi sümptomeid. Asendamatute rasvhapete leidumine rasedate ja imetavate emade toidus on eriti oluline lootele ja imikule, väga vajalik muu hulgas kesknärvisüsteemi ja aju funktsioonide arenguks.
Kanepiõlis leiduv haruldane Omega-6 gammalinoleenhape (GLA) on vajalik naistele oluliste rasvlahustuvate hormoonide prostaglandiinide tootmiseks. Prostaglandiinid reguleerivad hormonaaltasakaalu, menstruaaltsüklit, on abiks PMS-nähtude leevendamiseks ja menstruaalvalude korral, samuti kasutatakse GLA-d enne plaanitavat rasedust, sest see parandab emaka tekstuuri. GLA-l on positiivne toime ka immuunsüsteemi häiretele, põletikele, nahahaigustele ja allergiatele. Kuopio ülikooli uuringud tõendavad, et kanepiõli avaldab seespidiselt kasutades positiivset mõju atoopilise dermatiidi nähtude korral – leevendab nii nahaärritust, sügelust kui ka kuivamist.
Kanepi DNA-kahjustusi vähendav toime
DNA (desoksüribonukleiinhape) on kõigis elavates organismides leiduv pärilikkusaine. Seda leidub igas meie keha rakutuumas ning see esineb seal 23 paari kromosoomide kujul. Enamik geene sisaldab infot selle kohta, kuidas meie kehas moodustada valke, mõnede geenide põhjal moodustatakse molekule, mis aitavad valke kokku panna. Protsess, kuidas geeni põhjal moodustub valk, on kompleksne ning mitmel tasandil erinevate kontrollimehhanismide all. See protsess koosneb kahest osast: transkriptsioon ja translatsioon, neid kahte protsessi koos tuntakse geeniekspressioonina.
DNA-d võib kahjustada väga palju faktoreid: oksüdatsioon, UV-kiirgus päikesest, radiatsioon röntgenkiirgusest, viirused, taimedest pärinevad toksiinid ja inimese toodetud mürkkemikaalid. DNA kahjustumise tagajärjed on näiteks enneaegne vananemine, vähk, diabeet (mis omakorda põhjustab DNA kahjustumist), Parkinsoni tõbi, Alzheimeri tõbi, kroonilise väsimuse sündroom ja paljud teised. Kui DNA on kahjustada saanud, siis rakud ei saa õigesti toimida. Kuid rakkudel on võime juba tekkinud DNA-kahjustust parandada ning selles protsessis mängib olulist rolli valk nimega edestiin, mida on suurel hulgal just nimelt kanepiseemnetes sisalduvas valgus.
Toimetas Katrin Suik
Allikas: www.telegram.ee
