Syndmuse avas Maavalla Koja vanem Madis iganõmm, kes rõhutas, et inimene on osa hingestatud loodusest ning et meil on vedanud, sest mäletame veel oma põliseid looduslikke pyhapaiku. Samas antakse Eestis raieluba umbes 30 000 raielangile aastas. “Raiete järjekord on jõudnud juba ka Palukyla hiiemäele, kust soovitakse maha võtta umbes 2500 pyha hiiepuud,” lisas Iganõmm.
Soome omausuliste yhingu Taivaannaula värske esimees Mikko Solja märkis et Eesti kogemus on neidki innustanud omi looduslikke pyhapaiku kaitsma. Koostöös Looduspärimuse Sihtasutusega, mis kaitseb Soome ohustatud metsi, pyytakse kaitse alla saada ka hiisi. Soome kirjanik Ritva Kovalainen on nimetanud kultuuri ja suulise pärimuse kadumist elukeskkonna kõrbestumiseks. On kaotatud kõik see inimesest suurem, mille põhjale saaks jätkusuutlikult ehitada oma identiteeti. Hiite austamine aitab seda kõrbestumist peatada. Sel alal on “piire yletav koostöö alati eriliselt tähtis ja väärikas,” lõpetas Solja.
Marilane Erik Juzykain ytles, et mari uuemaski folklooris on laialt levinud jutud õnnetustest, mis tabavad hiite hävitajaid. Marimaa 600 hiiest on aktiivses kasutuses ainult kymnendik, kuid kõiki neid hoitakse ja peetakse pyhaks, sest “need on osa meie kultuurilisest ja fyysilisest ruumist ja eneseteadvusest. Selline lihtne aabitsatõde vajab kordamist uuesti ja uuesti.”
Hiite kuvavõistluse patroon Eesti Rahva Muuseumi direktor Tõnis Lukas tänas, et hiite sõbrad valisid just ERMi oma kohtumise paigaks. “See on suureks auks ka ERMile, et Maavalla Koda arvab, et ajame yhte ja sama asja.” Lisaks Eesti pysinäitusele on ERMis ka hõimurahvaste näitus. “Meid seob hõimurahvaste kultuuriga yks põhiline tuum: usk loodusesse ja mitte ainult religioosses mõttes,” ytles Lukas. Lõpuks andis Lukas Maavalla Kojale muuseumis hoitavale väikeselohulisele kivile kahe kuu jooksul ohverdatud myndid. Tegemist pole mitte ajaloolise püha kiviga, mistõttu sellele jäetud ande sobib võtta ja kasutada hiite hoidmise tarbeks.
Seejärel autasustati Anzori Barkalaja Maavalla Kojast.
Kalle Eller ytles võrokeelses kõnes, et põlisrahvas ilma metsata pole põlisrahvas ning rõhutas meie metsade kaitsmise vajadust. Eraldi mainis ta seadusemuudatust, mis annab võimaluse meie kuusikuid hävitada. Eller lisas, et metsa loomusest saab kõige paremini aru just pyhas metsas, hiies. Sissejuhatavalt ytles ta, et tänavu valiti Hiie sõbraks inimene, kes on viimase saja aasta jooksul meie hiite heaks kõige rohkem teinud. Anzori Barkalaja kõneles Ahto Kaasiku tööst hiite toomisel meie rahva teadvusse. Lisaks rääkis ta, et Kaasik on, olles väljapaistev hiite eestkõneleja, teinud ka palju varjulejäävat, mille väärtus pole sugugi väiksem. Lisaks on ta andnud teistelegi võimaluse töötada varjule jäädes samas suunas.
Ahto Kaasiku vöötas väevööga Viru Koja juhatuse liige Kairi Orav ning talle anti yle tema jaoks sepistatud Hiie sõbra kirves.
Ahto Kaasik ytles oma tänukõnes, et tal on hea meel näha nii palju pärimuse kaitsjaid koos, kellest nii mõnigi oleks veel väärt Hiie sõbra aunime. Ta tänas ka pärimuse kandjaid, ilma kelleta ei oleks hiitetöö võimalik. “Paljusid neist enam ei ole, kuid nad on siiski meiega,” ytles ta. Kaasik meenutas ka lahkunuid, kes olid juhatanud ta hiite juurde: Helmut Elstrok, Arvu Karjatse, Antonina Loho jt. “Meiega on ka need, kes pole jõudnud veel rääkida. Igayks meist võib päästa mõne põlise pühapaiga unustusest,” ytles ta veel. Hiied on meie maavara, nagu oli öelnud yks Muhu memm. Eesti riigist tuleb alles põlisrahva riik teha, mis austab oma põhilist maavara, esivanemate pärandit.
Kõlas rahvamuusika: kannelt helistasid Tuule Kann, Helen Arusoo ja Roosi Padar, parmupilli lõi Tartu parmupilliaktiiv, vägevaid regilaule laulsid Lüü Türri mehed Harjumaalt.
Eelmisel aastal valiti Hiie sõbraks filmimees Rein Maran. Varem on Hiie sõbraks kuulutatud Purtse hiiemäe hoidja Kaja Toikka, Hiiemetsa kyla hiies asuva Kanepkaula kivi kaitsjad Helmi Kaljurand, Tambet Torpan ja Tarmo Kasikov, ristipuude hoidja Marju Kõivupuu, Maardu hiiemetsa kaitsja Jaanus Hiis, Lehmja hiiemetsa kaitsja Mari-Ann Remmel, Palukyla Hiiemäe kaitsmise eest Arvi Sepp, Toivo Sepp ja Lembi Välli ning Muhumaa pyhapaikade hoidja Martin Kivisoo.
Syndmust aitasid korraldada Wiedemanni tõlkebüroo, Hõimurahvaste programm, Eesti Kultuurkapital, Kehrwieder, Eesti Rahvaluule Arhiiv, Eesti Rahva Muuseum / Estonian National Museum, Võro Instituut, Mulgi Kultuuri Instituut, Võrtsjärve sihtasutus, Uma Leht, Tihuse hobuturismitalu, Muinsuskaitseamet, Keskkonnaamet, Jõgeva Maavalitsus, Eesti Pärimusmuusika Keskus, Krautmani Massaaži-ja Terviseakadeemia, Harmoonikum, Viru Folk, Roheliste rattaretk, Looduse aasta foto, Kirjastus Pegasus, kirjastus Hea Lugu, Eesti Folkloorinõukogu, Põlistarkuste ja Rahvaravi Kool, Mooska talu, Tagavälja talu, SA Kalevipoja Koda, Eesti Trükimuuseum, Siniallika Trahter, Pühaste Brewery ja meestelauluselts Lüü-Türr ja kõik Maavalla koja hingedeaja korjandusele annetanud inimesed.
Hiie väe syndmuse korraldasid Hiite Maja SA, Maavalla Koda ning TÜ looduslike pühapaikade keskus. Syndmust juhtisid Maarja Jakobson ja Sulev Oll.
