Kadeduse esilekerkimist on alati tunda, kuna see on väga jõuline ja meeletu emotsioon. Kadedus aktiveerib mandeltuumad, ja juba enne, kui sa seda ratsionaliseerida jõuad, asub su meel tegevusse, haaratud hukkamõistust, süüdistustest ja inetutest sõnadest, mis purskuvad su suust või klaviatuuril klõbistavatest sõrmeotstest, kirjutab dr Pippa Grangre oma raamatus "Hirmudest vabanemine".
Mõnikord on kadedus nagu kirglik välgatus, mis kaob kähku. Siinkohal kõnelen aga seda tüüpi kadedusest, mis on tavalisem ja kerkib esile kusagilt sügavalt, puudustundest ajendatud mõtteviisist, mis teatab, et võitjaid saab olla vaid üks, kuna häid asju – armastust, austust, kuulsust, tunnustust, preemiaid – pole piisavalt, et neist kõigile jätkuks.Kadedusel on samuti väga sügaval peituv juurpõhjus, mis tavaliselt põhineb võrdlemisel ja häbil. See on hoiatussignaaliks, et mingil moel ähvardab sind armastusest või staatusest ilmajäämine.
