Kadakas, meie muistne ravimtaim ja ilutuli

Kadakas on meie taimsõber, kellega meil enim kokkupuuteid just talvel ja tubastes tegevustes. Kadakas oli maitseaineks õlletegemisel. Kadakaga hautati ja leotati piimanõusid, õlleankruid. Saunas viheldi kadakavihaga. Kadakane kepp oli nõiasau, seinale panduna hoidis eemal igasuguseid salajõude. Kadakasuitsuga eemaldati toast halb õhk, mis tähendas kurja vaimu majas viibimist. Jõulu- ja nääriõhtul tuli suitsutada elamuid, lautasid ja talle, et nõiad ei saaks sisse pugeda.

Meie peres on juba viiendat aastat väike armas koerake, kelle pidev uudishimu paneb ka mind kõiki asju rohkem nuusutama ja uurima. Eelkõige taimi. Aga koerapidajana on kaduma läinud mu aastavahetused. Paugutamine, mis sel ajal õuest kostab, paneb koerakese nii värisema, et kogu pidulik hetk läheb koera julgustamisele. Seepärast tahan ma selleks aastaks teile soovitada ühe hoopis rahulikuma ja tervislikuma tulevärgi.

Vedage aastavahetuse hetkeks välja oma grillalused ja tooge koju kuhi värskeid kadakaid. Ja süüdake neist hõõguvatel sütel aastavahetuse tulevärk. Mõnusalt pragisev lõke. Sellest tulest sündivat suitsu kasutage aga tervendamiseks, endale seda siis peale lehvitades või suitsust läbi joostes.

Kooliõpikutestki on teada, et kadaka suitsuga ravis meie vanarahvas kõiki karme nakkushaigusi katkuni välja. Kadakasuits aidanud tõhusamalt, kui meie rahvakeelsed aevastamise järel lausutavad katkupeletamise sõnad: “Tervist! Tervist! Tervist!”

Tõepoolest kadakas peituvate eeterlike õlide ravitoimet on kinnitatud isegi teadusuuringutega. Meie uues raamatus “Eesti ravimtaimed” kirjutab Ain Raal: “Kadakaokstel, selle suitsul ja eriti eeterlikul õlil on mikroobivastane toime. /-/ Eestis kasvava kadaka oksad sisaldavad aasta lõikes 0,05-0,70% eeterlikku õli, kusjuures vähim on seda septembris-oktoobris ja parim aeg kogumiseks jaanuarist aprillini.” Seega on parim kadakasuitsu tegemise aeg kohe saabumas.

Kadaka küpsenud viljade ja noorte võrsete teed kasutati aga kõhuusside väljaajamiseks. Halva suulõhna ja maokatarri puhul söödi marju. Kasutati mao- ja soolegaaside, liigesepõletiku, palaviku ja paljude muude haiguste puhul.

Põnev on leida, et ravimtaimede andmebaasis Herba on kadaka kohta teateid 101 erineva haiguse või vaevuse ravimisel, ta on vanarahva arvates meil kõige enamate haiguste vastu aitav taim. Rahva seas räägitaksegi, et kadakas aitab 99 haiguse vastu. Just seetõttu valisime ta ka uue raamatu “Eesti ravimtaimed” kaanele. Ja kuigi enamus eestlasi teab kadakasuitsu kasulikku toimet, ei ole selle kasutamise kohta eriti uuemaid teateid, kui umbes saja aasta tagused. Viimane 1938. aastast Otepää kandist.Kuid 120. aastat tagasi kirjeldas A. Jaakson Türilt kadakasuitsuga ravimist nii: “Laste haiguste arstimised on enamiste mitmet viisi suitsetamised mõnesuguste rohtudega ja on paljudes maanurkades ühed-needsamad; üks aga, mida ma ainult Türi kihelkonnas olen kuulnud, on nõnda-nimetatud paemageda tegemine. Selle tarvis säetakse õhukene paekivi lõuka peale kahe veiksema toel – nagu karjatsede ahi – ja põletatakse selle all üheksama talu maa pealt korjatud kadakaoksi, kuna laps seal suitsu sees hoitakse. Seda arstimist võetakse mitme haiguse juures ette.”

Kadakasuitsu mõju on mitmel puhul põhjendatud ka ristimägiga marja otsas. Selliseid ristiga marju oli aga veel 7 liiki.Järva-Jaanist pärit Peäro August Pitka on 1888. aastal öelnud nii: “Kadakat ja kadakasuitsu karta kurjad vaimud, sest et kadakamarjadel rist peal on. Suurtel pühadel suitsetakse kadakaga elukambrid.”

Apteekrite poolt soovitatud droogina kasutatakse aga peamiselt neidsamu nõiamärgiga kadakavilju (marikäbisid), mida rahvapäraselt kadakamarjadeks kutsutakse. Kogutakse neid augustist oktoobrini, teise aasta vilju, mis on värvuselt mustjad. Kuivatatakse temperatuuril mitte üle 30-40 °C. Säilitatakse õhukindlalt kuivas ja pimedas mitte üle 3 aasta.

Lihtsaima viisi kadakaviljade kogumiseks soovitas mulle Gennadi Skromnov, selleks on vaja riidest kotikest, mis kadakale suvelõpul pähe tõmmata ja siis kinni siduda. Põõsast mudides kukuvad kotti just kõige mahlasemad ja vaigusemad mustad “kadakamarjad”. Ja põnev on see, et ka Euroopa ravimiamet annab Ain Raali sõnul soovituse kadaka viljade raviotstarbeliseks kasutamiseks. “Selleks alustada viie vilja söömisega päevas ja suurendada päev-päevalt viljade arvu ühe võrra päevas, kuni 15 viljani päevas ning seejärel vähendada päev-päevalt kuni viie viljani päevas tagasi. Nii kestab ravikuur kokku 21 päeva ja avaldab soodsat mõju kuseteede kergemate haiguste korral ning kergendab seedehäirete, nagu kõhukinnisus ja kõhupuhitus, sümptomeid.”

Siiski tasub arvestada, et kadakaviljad on vastunäidustatud ülitundlikkuse korral, samuti neerupõletiku, neeruvaagnapõletiku ja mikroobidest tingitud neeruhaiguste korral, samuti mõningate raskemate südamehaigused puhul. Samuti ei soovitata neid alla 18-aastastele isikutele ning raseduse ja imetamise ajal. Aga kindlasti on kadakas meie kõige tõhusam ravimtaim.

Kadaksuitsust uut aastat teile metsarahvas!

Autor: Kristel Vilbaste

Loos on kasutatud katkeid Kristel Vilbaste, Ain Raali ja Mikk Sarve vastilmunud raamatust “Eesti ravimtaimed”. Raamat on saadaval kõigis hästivarustatud raamatupoodides.

Seotud