Kui Oksana Borodjanskaja 2019. aasta oktoobri lõpus Tallinnasse saabus, et esmakordselt siin kontsellatsiooniseminari läbi viia, oli ta ühest äsja läbiviidud tööst elevil. Päev enne Tallinna üritust jagas ta mulle seda lugu.
Oksana magas oma Peterburi korteris ja adus äkki, et voodi kõrval seisab tema ukrainlasest sõber, kes abi palub. Kui Oksana ärkas, sai ta aru, et tegemist polnud pelgalt unenäoga, vaid asi on tõsine. Esmalt üritas ta kõnealuse mehega muidugi telefonitsi ühendust saada, aga see tee osutus viljatuks.
