Jõulud on aastaringi üks tähtsamaid pühasid. Kui sel ajal valitseb kodus puhtus, küllus ning rõõmus meel, pakub seda ka uus aasta. Sellal järgitavad tavad toovad tervist, jõudu ning head olemist kogu eelolevaks aastaks. Jõuluõled, kuusk ning kõikvõimalikud krässid ja kroonid aitavad luua mõnusat olemist ning hääd väge.
Jõululaupäev ehk vana aasta viimane päev pühitseb päikese ühe aastaringi lõppu ja teise algust. Esimesel jõulupühal 25. jõulukuud toimub kogu loonda ja koos sellega inimkonda puudutav pööre. Põhjapoolkera läheb vastu pikematele päevadele, valgusele, soojusele ning elule. Algab uus aastaring. Et jõulud mööduksid mõnusalt ja uus aasta tuleks hää, tasub meeles pidada esivanemate tarkusi.
Jõululaupäeval on laual parimad road, mille hulgas tingimata sealiha, leib, õlu ja pähklid. Toit on laual hommikuni. Enne pimedat käiakse saunas. Süüakse 7, 9 või 12 korda, et koguda uueks aastaks jõudu. Üheks söögikorraks piisab ka mõnest suutäiest. Söögikordade ülesmärkimiseks võib teha tabeli.
Jõulude ajal nagu teistelgi tähtsatel päevadel on esivanemate uskumuste kohaselt võimalik mõjutada oma saatust. Et sel ajal oleme sama avatud ka soovimatule mõjule, on oluline osata end kaitsta. Jõululaupäeva õhtul tehakse väravatele, akendele ja ustele kaitsvaid märke. Väravaks, kustkaudu soovimatu mõju koju võib pääseda, on ka televiisor ja arvuti kuvar. Kaitsvaks märgiks võib olla noa, kriidi, hariliku pliiatsi või muu sobiva esemega tõmmatud kaldrist, ratasrist või viisnurk.
Kõikvõimalikud jõulukroonid, krässid ja muud riputised on mõeldud samuti koju head väge looma. Kuigi riputiste valmistamine on nõudnud vaeva ning nad on kaunid, ei saa neid järgmisel aastal kasutada. Et nad koguvad endasse halva väe, tuleks jõuluohutised peale pühi koos kuusega ära põletada.
Et jõululaupäev on ühtlasi vana-aasta õhtu, tuleks siis tingimata juba valges saunas käia. Õige saun puhastab nii keha kui hinge ning aitab valmistuda pühaks ajaks. Saunast lahkudes jäetakse viht ja vesi sinna valmis, sest hingedki soovivad vihelda. Kellel pole kuidagi võimalik saunas käia, võib end ka jooksva vee all puhtaks küürida.
Jõuluöö juurde kuulub ka värske veega näo pesemine. Vee väe suurendamiseks pannakse vette hõbedat ja pussnuga. Näo pesemine toob uueks aastaks selged silmad ja selge meele, tervist, virkust ja hea jume. Selline taig võib anda ka erilise võime. Karusel on kõneldud: „Jõulu esimese püha ja näärihommikul peseb pere silmi ühe kapa seest, kelle põhja üks pussnuga ja hõbesõrmus on pandud. Nõnda pestud silmad võivad kergeste sel aastal vaimud ja kratid ära näha.“
Pühade ajal ei või ahi tühi olla. Jõululaupäeva varahommikul teeb perenaine tule üles ning varsti täidab magusate roogade lõhn maja. On ahi oma töö teinud, jäetakse sinna kasvõi üks kakuke. Jõuluöösel aga viiakse ahjust vana tuhk ära ning peremees teeb sinna uue aasta esimese tule. Seda tuld on tehtud sageli kadakatest, kuid ka seitsmest või üheksast erinevast puuliigist, mille hulgas peab samuti kindlasti kadakat olema. Jõulutule suitsul on eriliselt puhastav ning õnnistav jõud.
Jõulutuli ei jää tegemata ka tänapäevases küttekoldeta korteris. Ainult ahjutäis puid on kahanenud tillukeseks laastulõkkeks, mis süüdatakse keraamilisel- või metallalusel. Jõuluöine tuli ennustab. Kui suits tõuseb otse üles, laabub järgmisel aastal kõik hästi. Peale tule kustumist tehakse tuhk hoolega tasaseks ning hommikul ennustatakse sinna tekkinud jälgede järgi uue aasta sündmusi.
Allikas: Maavald.ee
