Jalgrattasõidus on koormatud enam kui üks kuuendik lihaskonnast, mis vastupidavuse arendamiseks väga soodne. Harjutades intensiivsusega 60 % maksimumist, tugevdate nii tervist kui vastupidavust. Ainevahetuses kasutatakse kestvamatel koormustel aga valdavalt rasvu.
Jalgrattasõidu positiivne toime
– jalgrattasõit ei koorma liigeseid
– jalgrattasõit sobib nii ülekaalulistele kui liigeseprobleemide korral
– jalgrattasõit toimub värskes õhus
– jalgratas pole vaid spordivahend, soovitavalt ka igapäevane liiklusvahend
– jalgrattasõidus on harjutuspaika lihtne leida
– jalgrattaga sõitmine tugevdab südame – vereringet, hingamist ja ainevahetust
– jalgrattasõidus on koormust lihtne doseerida
– jalgrattaga võib sõita igas vanuses
– jalgrattasõit on väga sobiv viis matkamiseks
– jalgrattasõitu kõrge eani harrastades võib hapniku tarbimine 70a. vanuses olla sama kui 40a. vanusel spordiga mittetegelejal.
Jalgrattasõit on positiivne ka mitmete haiguste ennetamiseks ja ravis. Spordiala mõjub soodsalt kõrge vererõhu vastu, jalgrattasõitu kasutatakse taastumisel mitmetest vigastustest ja haigustest.
Kui koormus on pikem kui 90 min, kasutab organism ära oma süsivesikuvarud, seepärast on kindlasti vajalik süsivesikuid sisaldavate jookide tarvitamine. Kasutades ära organismi süsivesikuvarud ja tugevasti higistades, tõuseb pikemal distantsil ka pulsisagedus, seda enam on vajalik regulaarne vedeliku tarbimine. Jalgrattaga sõites toimub higistamine justkui märkamatult, sest õhu liikumine kuivatab higi. Vedelikukaotus alandab aga töövõimet. Tähtis on ka süsivesikuterikka toidu tarbimine, seda nii enne treeningut, treeningu ajal kui treeningujärgselt.
Kindlasti on vajalik regulaarne pulsisageduse kontrollimine. Arvestada tuleb kindlasti sellega, et jalgrattasõidul on pulss umbes 15 lööki / min võrra madalam kui näiteks jooksmisel.
Maantee jalgratturitel on kõrgem vastupidavus, seevastu maastikurattaga sõitmine tugevdab ka koordinatsiooni ja aitab kiirendada reaktsiooni. Kui isegi tippjalgratturid harjutavad ligi 70 – 80 % valdavalt põhivastupidavuse tsoonis, kipuvad just ambitsioonikad tervisesportlased märksa intensiivsemalt harjutama. Tugeva tervise ja töövõime asemel aga võib nii tekkida hoopis organismi ülekoormus.
Allikas: Rein Jalak. Tervise treening. 2006, O. Olmann 1988,www.trimm.ee
