Hiljuti juhtus minu jaoks midagi vahvat. Olime koos ühe seltskonnaga, osad sirutasid tulles käe, mõned keerasid küünarnuki ette. Üks arst oli ääretult ettevaatlik, tervitas meid kõiki küünarnukiga ja kostitas ka viimase tõenduspõhise teadusinfoga, et süljepritsmed võivat lausa kuue meetri kaugusele lennata - see tähendab, et inimeste vahel peaks olema kuus meetrit tühja maad, mitte kaks. Ta rääkis veel muudki, mis kogu aeg küttis põhjendust, miks peaks eemale hoidma ja väga ettevaatlik olema. Seejärel tuli mu ettekanne. Tundus, et see meeldis arstile väga. Pärast ettekannet tuli ta mu juurde, unustas kõik, mida oli varem rääkinud, võttis mul kahe käega kaela ümbert kinni, pani põse vastu mu põske ja tänas mind. Tõeline vabanemine, emotsiooni pealt tehtud liigutus - võib-olla kahetseb ta seda siiamaani ja on juba lasknud endale teha kolm koroonaproovi. Aga ma nägin, kuidas olukord muutub, kui inimeses vallandub õnnelik ja hooliv olek, positiivne emotsioon, kirjutab Tallinna Jaani koguduse õpetaja Jaan Tammsalu.
Meid on väga palju hirmutatud. Erinevad ajakirjandusväljaanded trumpavad üksteist selles üle. Positiivsetest koroonatestidest teatamine on tänapäeval populaarsem kui ilmateade.
