Au sees on avatus ja aktiivsus
Lääne kultuur on tulemustele ja edule orienteeritud, märksõnadeks on konkurents, aktiivsus ja atraktiivsus. Elame „sea endale kõrged eesmärgid ja saavuta need!” ühiskonnas. Ikka ja jälle räägitakse vajadusest mugavustsoonist välja ronida ja elu väljakutsetega rinda pista. Kes suhelda ei armasta, see otsigu seltskonda, kes inimhulki pelgab, see ronigu püünele kõnet pidama, kõik nohiklikud omaette nokitsejad õppigu suhtlemistreeningul end kehtestama. Võta end ometi kokku! Muuda ennast!
“Ma olen liiga tagasihoidlik, peaksin koosolekutel rohkem sõna võtma”, “Ma peaksin suutma kiiremini reageerida ja kohe vastata”, “Ma ei oska inimesi koosviibimistel naerutada nii, nagu mu sõbrad seda oskavad” – need on vaid väike osa etteheidetest, mida mu kliendid endale teevad.
Et olla tööl edukas, tuleb olla avatud ja aktiivne. Personaliotsingukuulutustest on näha, et kõige rohkem vajatakse inimest, kes on avatud suhtleja, aktiivne algataja ja hea läbirääkija. Ka sellistele ametikohtadele, kus tuleb kasuks eelkõige täpsus, korrektsus ja detailide märkamine (nt raamatupidaja), oodatakse samas ikkagi avatud suhtlejat ja initsiatiivikat inimest. Nii luuakse töötajale juba eos eeldused kiireks läbipõlemiseks, sest organisatsiooni ootused ei lähe kokku töö tegeliku iseloomu ja suure tõenäosusega ka töötaja sünnipärase loomusega.
Oleme erinevalt kokku pandud
Ekstravertsus ja introvertsus on isiksusepsühholoogia olulised mõisted, mis said tuntuks tänu analüütilise psühholoogia rajaja Carl Gustav Jungile. Jung tegi vahet kahel erineval hoiakul maailma suhtes – isiksusi, kelle reaktsioonid on rohkem välispidised ning kes suhtuvad maailma intensiivsemalt ja suurema erutusega, kutsus ta ekstravertideks, neid aga, kes ei ilmuta oma reaktsioone eriti avalikult, vaid eelistavad neid endas peita, ilmutades suuremat huvi pigem oma sisemaailma vastu, kutsus ta introvertideks (Introverdist ülitundlikuks: teekond iseenda parema mõistmiseni
Ülitundlik isiksuse tüüp – õnnistus ja needus korraga
