Ava külgmenüü

Intervjuu budistliku laamaga: “Maailmas on igaühe jaoks küllalt ressursse, kuid ahnele inimesele neist ei piisa”

Budistlik maailmakäsitlus on viimastel kümnenditel läänemaailmas aina rohkem tähelepanu pälvinud. See on leidnud laialdast kasutamist läänelikus psühholoogias ning aidanud taasmõtestada meie arusaama eetikast. Milline on budistlik vaatenurk probleemidele, millega tänapäeva maailmas tuleb silmitsi seista? Esitasime mõned küsimused Euroopa päritolu, kuid väga varajasest east budismiga kokku puutunud ja laama tiitli pälvinud Rita Pichlhöferile, kes on külastanud korduvalt ka Eestit.

Sa oled ise pärit Austriast. Meie Euroopa kultuuriruumis on olemas rikkalik filosoofiline pärand. Miks hakkasid Euroopa inimesena huvi tundma budismi kui sootuks teisest kultuuriruumist pärineva traditsiooni vastu?

Jõudsin budismi juurde läbi oma perekonna. Minu isast sai budist 21-aastaselt, seega kasvasime mina ja mu õde üles keskkonnas, kus väärtustati lugupidavat suhtumist elavatesse olenditesse ning teiste kahjustamisest hoidumist.

Mul läks eriti hästi, sest kui sain 11-aastaseks, soovitas isa mul mitte olla budist lihtsalt seetõttu, et mu vanemad on budistid. Ta leidis, et peaksin kõigepealt uurima ka teisi usundeid, enne kui otsustan, mida ise tõeks pean.

Ilma kontota saate ühes kuus lugeda kuni 5 tasuta artiklit. Selle artikli edasi lugemiseks logige sisse või liituge Alkeemiaga luues endale tasuta konto.