Kas saaksid lühidalt selgitada, mis on budism ning miks on see nüüdisaja kontekstis oluline?
Minu jaoks on budism õnnelikkuse kunst ja teadus, tõenduspõhine metodoloogia kannatuse ning selle põhjuste vähendamiseks ning õnne ja selle põhjuste kasvatamiseks. See on aga vaid algus. Seesama tööriistade ja praktiliste harjutuste süsteem aitab meil luua ülemaailmset rahu. Minu jaoks on see vägagi ajakohane.
Oled töötanud paljude erinevatel erialadel. Miks otsustasid sa loobuda oma arstikarjäärist ning saada budistlikuks mungaks, mis on lääne kultuuriruumis üpriski ebatavaline valik?
Töötasin üle kümne aasta erapraksises nõelraviarstina. Sedaviisi sain ma tõepoolest inimestele palju abiks olla, kuid tundsin, et väljaõppinud Buddha Tee praktiseerija ning õpetajana võiksin tuua inimestele veel palju suuremat kasu. Mungaks olemine on osa minu isiklikust treeningust.
Ühe tõlgenduse kohaselt on budism isekas ning pessimistlik filosoofia, kuna selle keskseks ideeks on kannatus ning sellest vabanemine läbi isikliku meeletreeningu. Kas tegemist on õigustatud lähenemisega?
Buddha Šākjamuni käsitles põhjalikult kannatust ja selle põhjuseid, see on tõsi. Praegu poogitakse budismile külge aga ka palju sellist, mida Buddha tegelikult kunagi öelnud ei ole. Buddha ei ole kunagi väitnud, et elu on kannatus, isegi mitte seda, et tõeline kannatus üldse olemas oleks.
Meil on tarvis kannatust sügavuti mõista, et suudaksime õigesti näha selle põhjuseid. Suuresti samamoodi nagu arst, kes peab esmalt haiguse õigesti diagnoosima, enne kui saab rohu välja kirjutada. Buddha ei rääkinud eriti pikalt õnnelikkusest, kuna saades aru kannatusest ning selle põhjustest, on küllaltki lihtne saada aru ka õnnest ning mõista seda sügavuti. Isiklik meeletreening ei ole sugugi enesekeskne, kuna selle eesmärgiks on saada paremaks inimeseks kõikide teiste jaoks.
Paljud eestlased suhtuvad väga hästi Tema Pühadusse dalai-laamasse. Tema elu on olnud keeruline: punavägede sissetungi järel oli ta sunnitud oma kodumaa maha jätma ning ta elab tänaseni paguluses. Kuidas suudab ta olla nii säravalt rõõmuküllane?
Tema Pühadus dalai-laama on tõeline budistliku Dharma praktiseerija, seetõttu ongi ta särav ja õnnelik. Dharma praktiseerimine annab tulemusi sõltumata olukorrast, kuhu võime ajutiselt sattuda.
Üldmõiste “budism” alla mahuvad väga eriilmelised koolkonnad. Tundub, et theravaada munk Tais, Jaapani zeni preester ning Tiibeti laama tegelevad väga erinevate asjadega. Kas leidub midagi, mis kõiki neid õpetusliine ühendaks?
Jah, Valgustunute Neli Õilsat Tõde:
- Kogu mu kannatus on mu negatiivse mõtlemise ja negatiivse karma kui põhjuse ja kõigi olendite negatiivse mõtlemise ja negatiivse karma kui tingimuse tulemus.
- Mu negatiivne mõtlemine ja negatiivne karma on kogu mu kannatuse põhjus ja kõigi olendite kannatuste tingimus.
- Kogu mu õnn on mu positiivse mõtlemise ja positiivse karma kui põhjuse ning kõigi Buddhade õnnistuste ja kõigi olendite positiivse mõtlemise ja positiivse karma kui tingimuse tulemus.
- Mu positiivne mõtlemine ja positiivne karma on kogu mu õnne põhjus ja kõigi olendite õnne tingimus. Positiivne mõtlemine – lahtiütlemine, kaastunne, usk, armastus ja tarkus – ongi Dharma.
Need neli tõdemust on ühised kõikidele budistidele läbi üheksa yana.
Kas saaksid anda eesti lugeja jaoks kolm lihtsat igapäevaelulist soovitust?
- Õpi, kuidas praktiseerida Valgustunute Nelja Õilsat Tõde.
- Tegele oma negatiivse mõtlemise ja negatiivse karma vähendamisega.
- Haara kinni igast võimalusest koguda pälvimusi ja tarkust.
Sa tuled peatselt õpetama ka Eestisse. Kas saaksid juhatada sisse oma õpetuste teema?
Õnn ning kuidas see töötab.
Auväärne Laama Erik annab Eestis õpetusi juba selle nädala lõpus.
Reedel, 7. veebruaril kell 18-19.30 annab Bodhi Laama Erik Drew Jung avalikke õpetusi Rahvusraamatukogus, laupäeval ja pühapäeval, 8.- 9. veebruaril kell 10-17 Yoga Residence’is (Tallinn, Pärnu maantee 32). Õpetused antakse inglise keeles.
Fotol: Laama Erik, erakogu
