Uuringu üks autor, Tartu Ülikooli psühholoogia instituudi afektiivse psühholoogia vanemteadur Andero Uusberg ütles, et emotsioonide regulatsiooni uuritakse sageli laboritingimustes, kus näiteks öeldakse inimesele ette, millise situatsiooni peale ta mõtlema peab. Näiteks: “Kujuta ette, et sa jõuad tööle ning sa oled oma võtmed koju unustanud,” rääkis Uusberg. See on aga pisut eluvõõras lähenemine. Natuke parem oleks juba variant, kus inimene saab oma päeva kõige emotsionaalsemaid juhtumisi kirjeldada. Siin peab aga arvestama, et kõik inimesed elavad läbi erinevaid sündmusi.
“USA presidendivalimised andsid rahvusvahelisele töörühmale ainulaadse võimaluse vaadelda inimesi loomulikus keskkonnas, kus kõik kogevad sama sündmust”
USA presidendivalimised andsid rahvusvahelisele töörühmale ainulaadse võimaluse vaadelda inimesi loomulikus keskkonnas, kus kõik kogevad sama sündmust. Seda enam, et 2016. aasta valimised, mille võitis Donald Trump, ei jätnud külmaks pea mitte kedagi. Järelikult tekitas see inimestes palju emotsioone ning suure osa moodustasid just negatiivsed tunded.
Teadlased asusid uurima, kuidas inimesed oma emotsioone reguleerivad. Eesmärk oli teada saada, mida võtab tahtlikult või tahtmatult inimese psüühika ette siis, kui see kogeb midagi sellist, mida ta tegelikult tunda ei taha.
Uuringus osalejaid uuriti kaheksa päeva jooksul pärast valimisi ning vaadeldi nende emotsioonide muutumist. Selleks kasutati küsimustikku, mida pidid osalejad iga kahe päeva tagant täitma. Peamiselt keskenduti sellele, kui tugev on nende negatiivne emotsioon ning mida nad teevad selleks, et seda muuta. Täpsemalt vaadeldi kolme strateegiat, mida inimesed kasutavad, et negatiivseid emotsioone leevendada.
“Tähelepanu võib kõrvale juhtida ja mitte mõelda emotsioonile, panna telekast midagi toredat mängima või võtta raamat kätte. Teine asi, mida võib teha, on sorida selles mõtlemisprotsessis, mis emotsioonile eelneb ning püüda mõista, mis see on, millest häiring tekib ja püüda korrigeerida mõttevigu, mida inimene võib-olla paratamatult teeb. Võib-olla hindab ta üle, kui lootusetu see olukord on. Kolmas variant on aktsepteerimine, et niikuinii midagi muuta ei saa ja ma parem lepin selle olukorraga,” rääkis Uusberg.
Jälgi emotsioone
“Üks ekslik järeldus, mida võiks teha on see, et igal inimesel on alati täielik kontroll oma emotsioonide üle”
Kuidas inimene emotsiooniga toime tuleb, on teataval määral inimese enda teha. Muidugi on sellel piirid, sest mõned emotsioonid on nii tugevad, et neid pole võimalik ise lõpuni reguleerida. Lisaks peab nentima, et kui mõni inimene suudab oma emotsioone reguleerida lihtsalt, siis teisel see nii hästi ei pruugi õnnestuda.
“Üks ekslik järeldus, mida võiks teha on see, et igal inimesel on alati täielik kontroll oma emotsioonide üle, aga see ei vasta meie uuringute järgi reaalsusele. Ekslik oleks ka vastandlik äärmus, et emotsioon on asi iseenesest ja mingit mõju inimesel sellele ei ole,” ütles Uusberg. Ta lisas, et tõde on kuskil kahe äärmuse vahel ning sageli saavad inimesed oma emotsioone juhtida.
Mõtesta emotsioon ümber
Selgus, et emotsiooni ümbertõlgendamine oli uuritavas kontekstis tõhusam, kui selle aktsepteerimine või tähelepanu kõrvale juhtimine. See järeldus kinnitas ühtlasi ka laboritingimustes tehtud katsete tulemusi.
“Samas näitas uuring, et ümbertõlgendamine on lihtsam siis, kui emotsioon ei ole väga intensiivne. Kui ma olen millestki väga liigutatud, näiteks olen kellegi peale tulivihane, siis ei tundu väga veenev endale öelda, et see asi ei ole nii hull,” ütles Uusberg. Seda järeldati ka uuringus, et mida intensiivsem oli tunne, seda väiksem oli tõenäosus olukorra ümbertõlgendamiseks.
Veel leiti, et kõige edukamad olid inimesed, kes proovisid sama perioodi jooksul enda emotsioonide juhtimiseks kõiki kolme varianti. “Võib mõelda nii, et kui on väga intensiivne tunne, siis võib veel ümber tõlgendamiseks vara olla, võib-olla on mõistlik alguses viia oma tähelepanu kuhugi mujale, kasvõi elulises olukorras, kus inimene loeb mõttes kümneni, kui ta on tulivihane. See viib tähelepanu korraks mujale ja võib toimida nii, et emotsioon tuuakse niivõrd palju alla, et hiljem hakkab ümber tõlgendamisest tolku olema,” rääkis Uusberg. Seega neil inimestel, kes proovivad erinevaid strateegiaid, on suurem tõenäosus leida vastavalt emotsiooni faasile endale sobilik viis, kuidas sellega toime tulla.
Kokku osales uuringus 202 inimest, kellest 44 kasutasid peamiselt aktsepteerimist, 59 tähelepanu kõrvale juhtimist, 58 ümbertõlgendamist ja 41 osalejat kasutasid mingil määral neid kõiki.
Allikas: Emotsioonid – kust nad tulevad, kuidas nendega toime tulla ja millal nad muutuvad kahjustavaks?
Kuidas juhtida oma tundeid: neli tehnikat, kuidas inimesed emotsioonidega toime tulevad
Mõista oma tundeid: allasurutud emotsioonid ja solvumine toovad kaasa tervisehädad
