Ongi jälle üks imeilus päikeseline päev. Ma tean, ja see teadmine süveneb pidevalt, et inglid on olemas, kuigi nad ei tundu mulle alati käegakatsutavad. Olen hoomanud nende väge ja puhtust, olen hoomanud nende kosmilist kargust ja selgust ning hoomanud seda, et inglite jõud on suurem kui mina siin kehas suudaksin olla.
Ma tean, et oleme osa kosmosest. Kui vaatan üles tähtede poole, tean, et tulen sealt kõrgelt ja ulatun oma varvastega maad puudutama. Püüan olla täiesti selge oma mõtetes, tegudes ja tunnetes. Aga igapäevaselt see ei õnnestu. Kaotan mingil hetkel teadlikkuse, unustan end olen segaduses ja võin unustada, mida kõrgem jõud mulle anda soovib. Minu väike inimlik osa lihtsalt ei taha alati kuulata kõrgemat tarkust ja tahab oma väikese jonniga oma pisikest inimese elu ka elada. Ja aeg-ajalt ka seetõttu vitsa selle eest saada.
Alati on hea sündmusi ette teada, aga teinekord ei saa. Ma tean, et pisikeste malenupukestena peame siin maa peal kuidagi üksteise magnetismides toimima. Me ei tea tihti, miks oleme siin või kuidas meile asju on ette planeeritud. Ja kõike ei tohigi teada, sest peame ka inimesed olema. Ja silmad kinni nähtamatuses lihtsalt usaldusega siit elust läbi kulgema.
Kuid ma tean, et inglid on olemas. Oli imeilus päikseline päev ja olime sõbrannaga reisimas mööda Pärnu maanteed Keila poole ja sealt edasi Laulasmaale. Sõbranna oli roolis, mina istusin kõrvalistmel ja sõit võis kenasti kulgeda. Ees ei tundunud mingeid takistusi olevat ja liikusimegi omas tempos teiste masinate järel, nii nagu peab.
Rääkisime inglitest, nagu ikka. Vaimsusest. Maailma kogemisest ja arusaamistest. See kõik on ju nii põnev. Ja numbritest, millest ma sel hetkel taipasin vaid vähe. Kuniks mingil momendil, lähenedes eesolevale autole, märkame me mõlemad, et masina numbrimärk näitab 444 ja auto sõidab liiklusvoolus palju aeglasemalt kui teised.
Sõbranna vajutab gaasi, sest on ju normaalne mööduda eesolevast aeglasemast masinast, kuid minul lahvatab viimasel hetkel nagu välk selgest taevast: “Oota, ära sõida mööda! See on ju inglite masin!” Olin ise liikluses alati märganud, et inglite masinatest ei tasu mööda sõita, nad nimelt eskordivad ja saadavad meid turvalselt meie teel.
Veidi edasi sõites jõudsime väikese viaduktini ja nägime taamal ees paremal teepeenral kampa väikesi poisse jalgaratastega ukerdamas. Näha oli, et ega nad eriti hästi rattasõitu veel ei osanud. 444 sõitis meie ees endiselt aeglaselt. Ühel hetkel tegi üks poistest, olles vaid kümmekond meetrit ingliautost, järsu pöörde sõidutee poole, kihutades otse maantee keskele. Ingliauto sai viimasel hetkel enne poisikest pidama… Ja meie saime pidama ingliauto järel…
Pidama saades saatis vaid sünge pühalik vaikus meie kohalolu.
Kas ma endiselt kahtlen inglite tarkuses? Olime sõbrannaga vaikivas šokis. Vaatasime teineteisele sõnatult otsa ja lugesime teineteise mõtteid. Me ei tea, mis oleks juhtunud siis, kui me oleksime mööda kihutanud inglimasinast, mis saatis meid ja poisikesi tee peal kaitsena.
Jälgi märke, sest märke saadetakse. Ära lahmi ja ole tähelepanelik. Kõrgemad jõud soovivad meid alati kaitsta, juhatada ja hoida halva eest, kui ei ole veel õige aeg. Ja see armastus on suur ja kõikehõlmav. Tunnegi seda täna ja ole väga hoitud!
Autor: Triin Katriin
Loe lisaks: Mai-Agate Väljataga: surmast, teispoolsusest ja inglite olemasolust
Milliseid sõnumeid saadavad inglid sulle läbi numbrite?
Inglite maailm: kes on peainglid ja kuidas nendega suhelda?
Alkeemia lugemisnurk. Inglid aitavad sul leida oma hingesugulast ja parandada olemasolevat suhet
