Märtsi viimasel nädalal 2014 sain takkajärgi teada, et minu kehast oli 7. märtsil toimunud operatsioonil eemaldatud rohkem, kui arstiga algselt kokku lepitud. Ilma minu organismist lähtuva tegeliku vajaduseta ja minu omakäeliselt antud allkirjaga paberist hoolimata. Tänaseks olen läbinud mitmeastmelise kohtukadalipu, kus olin sunnitud ennast mõjuvõimsa ja rahaka süsteemi ees kaitsma ja selle jaoks uurima, miks ja kellele oli mu selline operatsioon vajalik. Sain päris "eksperdiks" selle osas, mis toimub meie meditsiinisüsteemis tegelikult, ehk miks on vaja inimesi käsitleda mitte tervikorganismi vaid organipuntrana. Lisaväärtusena sain kaheaastase uurimustöö tulemina teada, mis inimest tegelikult tervendab ja mis haigeks muudab.
Haiguse ravi või inimese tervis?Kõigi muistsete kõrgtsivilisatsioonide tuhandeid aastaid järjepidevalt inimorganismi uuringutel põhinevad teadmised kinnitavad ühest suust: inimest ravib tema keha, mis on isetaastuv süsteem, mitte ravimid. Ravimid – olgu siis millised iganes – annavad vaid kehale võimaluse puuduvat tasakaalu taastada. Kas siis andes puuduolevat ainet (näiteks vitamiinid ja mineraalid ning teised terve, tasakaalus, isereguleeruva raku komponendid) või leevendades valunähte ajaks, mil organism oma taastamisprotsessid käivitab.
