Aeg kodu, pere ja hobide jaoks
See kõik on lubanud ka paremini (taas)tuttavaks saada nende huvitavate inimestega, kellega koos elame. Avastada, kuidas kulgeb tõeline kooselu, kui ei täna ega homme hommikul pole kiiret ei söömise aga kodust lahkumisega. Mis saab siis, kui on võimalik oma lähedaste jutud tegelikult ka lõpuni ära kuulata? Kuidas on, kui on olnud aega-põhjust sagedamini helistada vanaisale ja tedagi ära kuulata? Muutunud olud on pannud kogu pere ühiselt kodus kokkama ja koos sööma. Lisaks enneolematult rohkele suhtlemisele, lugemisele, muusikakuulamisele, filmivaatamisele ja koristamisele, on olnud võimalus avastada, kuidas igavusest saab sündida looming. Ehk on sinulgi juba õnnestunud alustada suurema või väiksema remondiga, asuda teostama uut aia- või kodukujundusprojekti? Oled välja otsinud ammu unustatud muusikariista või maalimistarbed? Fotod on sorteeritud, garaaži ja keldri koristamise käigus sai palju prahti ära visatud. Pildid-peeglid on seintel otseks kohendatud ja viimaks ometi õigetesse kohtadesse kinnitatud, raamatud sorteeritud, pusled kokku pandud ja lahti võetud ja jälle kokku pandud, keerulisemategi lauamängude reeglid selgeks seletatud. Mõni ammu vindunud tüli sai lõpuni ära tülitsetud ja erimeelsus selgeks vaieldud. Ehk oled koguni üle mõõtnud oma kodu ja joonistanud sellest plaani nii arvutisse kui ka vanaaegsel moel paberile? Siit saad aretada veel ühe seltskondliku mõistuse teravdamise mängu: arvuta oma kodu pindala. Ja siis lisaks ka ruumala- ja siis võrrelge omavahel tulemusi.
Une tervendav mõju
Kindlasti on olnud võimalust tavapärasest rohkem magada. Ja selle tegevuse olulisust ei saa mitte alahinnata. (Rohke) Magamise kiituseks on inspireerivalt kõnelnud-kirjutanud aju-uurija Jaan Aru. Tema kirjeldab, kuidas magamine, või siis pigem magamatus, mõjutab aju tööd ja seeläbi kogu elutegevust. Aju-uuringutest on selgunud, et vähene uni võib olla üheks sõltuvuskäitumiste põhjuseks. Kui inimene ei maga piisavalt, siis tema ühendused otsmikusagarast on vähem võimelised pidurdama evolutsiooniliselt vanemate ajupiirkondade tööd. Ja need vanemad ajupiirkonnad panevad meid käituma justkui autopiloodil. Ebamugavas ja/või stressitekitavas olukorras juhivad nad meie mõtteid ja käitumist kergeima leevenduseni: suhkru ja söögi ja muude mõnudeni. Halvasti maganud inimesed suudavad oma mõtete suunda halvemini kontrollida ja kipuvad ka rohkem sotsiaalmeediasse vaatama. Sama on tervisliku toitumisega: kui oled vähe maganud, liiguvad näpud kiiremini šokolaadi, pirukate ja jäätise järele. Teadustöö näitab, et krooniline unepuudus viib ülekaalulisuse ja rasvumiseni. Liiga lühike uni suurendab nälga ja isu, häirib impulsside kontrolli, suurendab tarbitava toidu hulka ja seeläbi teeb karuteene sinu muidu tervislikule eluviisile. Jaan Aru nimetab piisavat und teaduspõhiseks kõrvaltoimeteta imerohuks nii ülekaalulisuse kui ka rumalate otsuste vastu.
Mentaalne rahutus ja rumalad otsused
Kuidas me ikkagi teeme rumalaid otsuseid? Meie aju on ülestimuleeritud info üleküllusest, mis hoiab teda pidevas erutusseisundis ja tegelikult oleme rohkem või vähem sõltuvad igast järgmisest infokillust, uudisest, meilist, ärritajast ja tegelikult lausa otsime seda. Seesugune mentaalne rahutus on saanud meile harjumuspäraseks ja selle alanemine tekitab igale sõltuvusele omaseid võõrutusnähte – ärevust ja rahutust. Kui aga välismaailmast ei tule harjumuspärases koguses impulsse, siis ümbritseva infomüra vähenemine aitab ajul rahuneda. Lõõgastunumas seisundis pääsevad teadvusesse iseenda tunded-vajadused ja siit sünnivadki mõistlikumad valikud. Aju rahunemine toob kaasa parema keskendumisvõime. Kümned eksperimendid psühholoogiateaduses on näidanud, et me õpime, lahendame ülesandeid ja mõtleme paremini, kui me keskendume.
Kaosest tekib alati kord
Kogu harjumuspärane elu on praegu pea peale pööratud. Ühes võime küll kindlad olla: peale kaost saabub alati kord. Selge on ka see, et uus kord ei saa olla sarnane olnuga ja aset leidvad muutused ei jäta puudutamata mitte kedagi. Meil võib olla illusioon, et me muutume, saame tervemateks või julgemateks või keskendunumateks mõnusalt tugitoolis raamatut lugedes või joogamatil harjutusi tehes, kuid just keerulised situatsioonid on need, kus toimub tegelik muutumine ja isiksuslik kasv.
Hingeelu tasakaalustamine
Olukord, kus elutempo on oluliselt aeglustunud ja suhtlemist palju vähem, polegi tegelikult nii väga uus nähtus. Inimkond on aegade algusest kasutanud erinevaid praktikaid oma hingeelu tasakaalustamiseks ja psüühilise tasakaalu hoidmiseks. Retriit, mis otsetõlkes tähendabki tagasitõmbumist, on üks neist. Retriiti on ikka mindud olulistel muutuste aegadel: pööripäevadel, aga ka kogukonda või isiklikku elu tabanud kriisi puhul. Tänapäeval on kahjuks nii, et me küll käime autoga regulaarselt hoolduses ja heal juhul ka hambaarsti juures kontrollis, aga iseenda mõttemaailma ja hingeelu oleme juhuse hooleks jätnud. Miks retriit hea on? Igapäevaelust rohkem või vähem eemale tõmbumine võimaldab pöörata tähelepanu välismaailma toimetustelt/tegemistelt iseendale, oma kehadele, mõtetele, tunnetele. Lihtne energiamajanduse seadus ütleb, et sinna, kus on tähelepanu, läheb ka energia. Olgem ausad, tänapäevases kiirustamist, efektiivsust ja saavutamist väärtustavas igapäevaelus on meie keha energiapuuduses. Seesugune iseendaga olemine võimaldab paremini oma keha vajadusi märgata: kas on vaja liikuda või magada, kas keha saab piisavalt puhast vett ja talle sobivat toitu?
Paraku ega see iseendaga olemine polegi alati nii tore ja roosiline, eriti seesugustel segastel aegadel. Erinevad hirmud ja ärevused on varmad teadvusesse ilmuma ja ennast näitama. Sel puhul on hea ikka ja jälle meelde tuletada, et kõik emotsioonid on normaalsed, sellises eriolukorras veel eriti. Kahtlused, kõhklused, eksistentsiaalsed küsimused, saavad teadvusesse ilmumiseks otsetee. Selguse suunas liikumisel võib väga palju abi olla terapeudi poole pöördumisest. Meile on harjumuspärane otsida turvatunnet, kaitset, rahu ja armastust endast väljastpoolt. Mõnikord leiamegi otsitava, aga kahjuks ei anna see pikaajalist ja püsivat efekti.
Iseenda tundmaõppimine
Vana-Kreekas Delfis asunud Apollo templi oraakel olla ütelnud “Nosce te ipsum”, mis tõlkes tähendab “Tunne iseennast”. Oma keeruliste tunnete läbielamine ja mõistmine toob hingerahu lähemale ja laseb ilmuda uutel ideedel. Parem kontakt oma intuitsiooniga aitab olla elus väekam, lõõgastab ja tervendab närvisüsteemi. Rääkimata sellest, et parimad immuunsüsteemi toetajad on rahu, rõõm ja armastus. Kasutagem meile poolvägisi kehtestatud retriiti oma sügavama olemusega tuttava(ma)ks saamiseks. Millisest elust sa tegelikult unistad? Kas see, mida teed, on sulle tegelikult ka oluline? Kui sul on juba küsimus, siis varem või hiljem tuleb ka vastus. Ühel hetkel saabub selgus, rahu, plaan või leppimine, uus äriidee või strateegia edasi liikumiseks.
Praegusel ajal on ju ka üksjagu toredat ja see annab võimaluse harjutada veel ühte vaimset praktikat: tänulikkust. Seda on palju, mille eest on põhjust tänulik olla. Lõpuks ometi on meil AEGA, aga ka soe tuba, piisavalt sööki ja WC paberit, imelised internetipõhised vahendid suhtlemiseks, võimalus minna veel säilinud metsa ja rabasse.
Jääb loota, et teeme lähiajal arukaid otsuseid ka meie koduplaneedi tervise säilitamise huvides. Kodus töötamine ja õppimine on looduse seisundile väga hästi mõjunud. Õhk on puhtam, delfiinid on tagasi tulnud kohtadesse, kus neid pole nähtud aastakümneid.
Hooligem iseendast ja teistest, olgem hoitud ja terved!
Autor: Katariina Liisa Martens
Allikas: Lihtsad nipid, kuidas suurendada rahu ja armastuse tunnet, vähendada ärevust, negatiivseid tundeid ja depressiooni vanemas eas
Mõnel päeval vajad sa vaid rahu – leia kõik, mida südamest soovid!
Sõnumid inglitelt: taevased kaitsjad hoiavad ja armastavad sind
