Vahel vaatad täiesti lihtsat filmi ja mõistad korraga, et sul oli vaja seda näha vaid sealt ühe kõlanud lause tõttu, mis ootas, et sind tabada. Hiljuti vaatasin filmi "Šokolaad", mis kõneles Prantsuse väikelinna saabunud naisest, kes hubase šokolaadipoe avas. Linnarahvale meeldis šokolaadipood väga, aga sinnamaani kuni linnapea sellele negatiivset propagandat tegema hakkas. Mitte keegi linnarahvast ei küsinud kordagi endalt, aga äkki see jutt on vale, vaid lehviti sinnapoole, kust poolt tuul puhus, kirjutab Ilona Karula oma blogis.
Hirm kogukonnast väljaheidetuks saada pani linnarahva šokolaadipoekesele selga keerama. Sama tundis ka šokolaadipoe omanik, et on aeg lahkuda ja jätta linnaga hüvasti. Ja siis tuli see kõnekas mõtteavaldus, mis ergutas mind ja äratab ehk sind.
