Ükskõik kui väga olen tahtnud kuhugi kuuluda pole mind kusagil tõeliselt omaks võetud, sest ma ei allu ideoloogiatele.
Ma elan lubamises, mitte lubadustes.
Ma luban endale kõiki tundeid.
Ma luban olla enesel nõrk.
Ma luban vajuda kui ei taha tõusta.
Ma luban viha.
Ma luban armastust.
Ma luban kaost.
Ma luban korda.
Ma luban haiget saamist.
Ma luban tervenemist.
Ma luban usaldust.
Ma luban pettumust.
Ma luban enesele absoluutselt kõike.
Lubamine on andnud mulle progressiivse jõu, sest samal ajal kui teised näppu viibutavad, võõra elu üle arutavad ja seda kritiseerivad, teen mina hiilgavat sisemist karjääri enesega.
Ma elan hingest kogu hingele, sest ma tean, et kui hing ei saa ennast kehas vabalt väljendada, muutub inimene rahulolematuks. Iga hing ihkab vabadust ning lubamine annab vabaduse. Kui annad endale loa, vabaned kõigest, mis sind tegelikult piirab.
Kui sa tunned, et oled “must lammas”, siis oled sa tõelise õnnega koos, sest järelikult on elul sulle midagi enamat pakkuda kui samal karjamaal näritud rohtu süüa. On “mustad lambad” olnud alati need, kellel on oma vastuvoolu tee.
Mustad lambad ärritavad teisi ainult sellega, et julgevad elada kirglikku hingestatud elu, mis on nende enda poolt loodud, mitte teiste käpa alt kootud.
Kui näed kitsaid huuli ja kriipsuks tõmbunud suid, siis lihtsalt naerata. Las nad tuletavad sulle meelde, kuidas elad nii nagu sina tahad, mitte selliselt nagu teised eeldavad ja tahavad.
Sa väärid parimat. Tuleta seda alati endale meelde kui hirm hoiab sind tagasi. You will because you can!
Autor: Ilona Karula
Allikas: www.algolemus.com
