Ilmekas hääldamine – hääles lasuv vägi

Hääl laulab osana inimese kehast – jälgides unistuste piiritut kulgu ning väljendades neid teistele kehadele, mis kuulavad jäägitult kaasamisi unistades. Ühes kehas kõlav noot vibreerib teises ning loob sealses organite keerulises tohuvabohus resonantsi, mis loksutab endamisi paika kõige, mis vajab korrigeerimist.

Nad lausuvad võistlemisi sõnu ning hetkeks peatudes kuulevad õhinavilus mõminat. Sellel võib olla lummavaid tahke või loomingulist sosinat – valjult hüüame “forte piano,” ja sosistama oma armsamale hellalt kõrva õõnde. Viburite summas kostub kaja, mis muutub ajus ühiseks pildiks. Hääle väljenduses peitub inimese olemus.

Tema puhtaim tõde on nagu keelpilli kvartett, mis voolib plastiliselt nähtamatut nähtust.