Tervelt 55 lehekülge Arianna Huffingtoni uuest raamatust “Thrive: The Third Metric to Redefining Success and Creating a Life of Well-Being, Wisdom, and Wonder” on pühendatud neile teaduslikele läbimurretele, mis sageli kinnitavad muistse psühholoogia ja kaemuslike tavade väge.
Me oleme intuitiivsel tasandil juba sajandeid teadnud seda, et selliste kommete järgimine võib aidata meil saavutada õnnelikku, tervislikku ja tasakaalukat elu. Kuid nüüd võime tänu usaldusväärse teaduse toetusele päriselt omaks võtta need muistsed tarkused ja hakata neid oma elus tõeliselt kasutama.
Siin on esitatud kaheksa iidset uskumust ja tava, mida on kinnitanud moodne teadus:
Teiste aitamine võib parandada sinu tervist
Kreeka filosoofid, kes otsisid lakkamatult parimat viisi elamiseks, vaidlesid tihti hedonistliku ja eudaimoonilise heaolu suhteliste eeliste üle. Hedonistlik heaolu tõlgendab õnne kui suurenenud naudingu ja vähenenud valu olekut, samas kui eudaimooniline (“inimõitsengu”) õnn oli rohkem seotud mingi suurema eesmärgi või elu mõttega. Üks hiljutine uurimus, mille viis läbi Põhja-Carolina Chapel Hilli ülikooli psühholoog Barbara Fredrickson, võib selgust tuua küsimusse, kumb õnne vorm on kasulikum inimese tervise ja heaolu seisukohast.
See uuring, mis avaldati möödunud aastal ajakirjas “Proceedings of the National Academy of Sciences”, avastas, et kuigi mõlemad õnne vormid võivad inimeses tekitada hea enesetunde, võis see viimane lisaks ka parandada inimese füüsilist tervist ja pikaealisust.
Kõnealune uuring üritas selgitada telefonivestluste, küsimustike ja vereproovide abil, kuidas need kaks õnne vormi mõjutasid inimesi geneetilisel tasemel. Neil uuringus osalejatel, kelle heaolu oli pigem hedonistlik kui eudaimooniline, esines palju väiksem tase viirusi ründavaid antikehasid, samal ajal kui eudaimoonilisema heaoluga inimeste antikehade tootmine oli suurenenud.
Nõelravi võib taastada keha tasakaalu
See traditsiooniline Hiina ravitehnika on usutavasti suunatud parandama tasakaalunihkeid inimese qi’s (hääldatakse kui chi), mis tähendab igas elusolendis ringlevat energiat. Sõltumata sellest, kas sa usud selle energiavoo olemasolusse või mitte, on ajakirjas “Archives of Internal Medicine” avaldatud hiljutine uuring leidnud, et see igivana tava võib osutuda tõhusaks vahendiks migreeni, artriidi ja teiste krooniliste valude leevendamisel.
Ligikaudu 18 000 inimeselt kogutud eelnevate uuringuandmete analüüsimisel avastasid teadlased, et nõelravi oli tõhusam kui võltsnõelravi ja tavalised lääne meditsiini vahendid, kui asi puudutas mitut tüüpi valude – sealhulgas migreeni ja kroonilise seljavalu – ravimist.
Me vajame elus toimetulekuks kogukonna toetust
Traditsiooniline budistlik õpetus ütleb, et inimese kogukond on ülioluline osa mis tahes õnneliku ja rahuldava elu elamiseks. 2010. aastal Brigham Youngi ülikoolis ja Põhja-Carolina Chapel Hilli ülikoolis läbi viidud uuringu käigus kinnitasid teadlased selle uskumuse paikapidavust ning jõudsid järeldusele, et aktiivne seltsielu parandab inimese pikaealisust.
Tänu kõnealuse teema kohta koostatud 148 uuringu analüüsimisele – milles osales kokku 300 000 eri inimest – avastasid teadlased, et tugevamate sotsiaalsete suhetega inimestel oli tervelt 50 protsenti suurem tõenäosus kauem elada. Sotsiaalsete suhete mõju inimeste suremusele on isegi suurem kui trenni või ülekaalulisuse mõju.
Tai chi võib aidata leevendada mitmeid terviseprobleeme
See iidne Hiina võitluskunst põhineb uskumusel, et inimese mõistuse ja keha vahelise tasakaalu saavutamine loob üldise rahu ja harmoonia tunde, mis paneb loomulikult aluse ka pikale elule. Ajakirja “Harvard Women’s Health Watch” 2009. aasta maikuu väljaandes võeti kokku mitu uuringut, mis kinnitasid selle “liikuva meditatsiooni” võimet ära hoida ja ravida paljusid vanadusega seotud terviseprobleeme vanemate inimeste puhul, kui lisada tai chi tavalistele ravimeetmetele. Viimase kümne aasta jooksul korraldatud uuringud on leidnud, et tai chi on kasulik kõigile neile, kes kannatavad artriidi, luuhõrenemise ja südamehaiguste käes.
Meditatsioon võib vähendada stressi ja aidata leida seesmist rahu
Meditatsiooni tava, mille päritolu ulatub Vana-Idasse, aitab usutavasti rahustada inimese meeli ja saavutada kõrgemat teadlikkuse tasandit, parandades sealjuures ka tervist ja heaolu. Teadus on nüüd tõestanud ka meditatsiooni otsest kasu inimese tervisele. Harvardi meditsiinikooli teadlaste uusim uuring näitab, kuidas see mõistust ja keha ühendav praktika suudab mõjutada geene, mis kontrollivad keha stressitaset ja immuunsussüsteemi funktsioone.
Harvardi psühhiaater John Denniger ja tema meeskond kasutasid närvipilditehnikat ja genoomikauuringuid, et mõõta igas katsealuses võimalikult täpselt kõiki potentsiaalseid füsioloogilisi muutusi. Kui meeskond oli hoolikalt jälginud kõrge stressi all kannatavaid inimesi, kes järgisid uuringu ettekirjutatud jooga ja meditatsiooni harjutamise kava, märgati mitokondrite energia tootmise, kasutamise ja paindlikkuse tajutavat paranemist. See kõik aitab vähendada stressi, mida seostatakse selliste tervisehädadega nagu püsivalt kõrge vererõhk ja viljatus.
Kaastunne on tähendusrikka elu võti
Tiibeti budistliku traditsiooni hulka kuulub ka üks praktika nimega metta, mis tähendab armastavat headust. Emory ülikoolis 2012. aastal läbi viidud uuring näitas, et sellel Tiibeti mudelil põhinev “kaastundemeditatsioon” võib tõhusalt parandada inimese võimet teisi mõista nende näoilmete lugemise abil.
Veel üks armastava headuse meditatsiooniuuring 2011. aastast avastas, et aja jooksul suurendas see praktika inimese positiivseid emotsioone, mis võimaldasid tal leida sügavama arusaama oma teadveloleku tundest, elu sihist, end toetavate inimeste võrgustikust ja oma tervisest. Kõik need tegurid aitasid suurendada nende inimeste üldist rahulolu oma eluga.
Paratamatusega leppimine on kannatuste vähendamise võti
Budistliku õpetuse põhjal peaks inimene leppima selliste asjadega, mida ta on võimetu muutma, sest sedasi on võimalik vähendada oma kannatusi. Nüüd on ka teadlased leidnud, et see uskumus vastab tõele, eriti vanemate inimeste puhul, kes seisavad silmitsi raskete elumuutustega.
Austraalia Deakini ülikooli teadlased on leidnud, et elu raskustele vastu astumine teiste abiga ning oma iseseisvuse osaline loovutamine aitab vanematel inimestel kauem elada ja end õnnelikumana tunda. Teadlaste uuring, mis avaldati möödunud aastal ajakirjas “Journal of Happiness Studies”, võrdles eluga rahulolu ja arvatavat kontrolli oma elu üle vanemate inimeste seas, kes elasid teiste toetusega, ning nende seas, kes elasid iseseisvalt. Järgnev analüüs avaldas, et suutlikkus leppida paratamatusega (ning säilitada madalat kontrolli) abistatud elukeskkonnas peegeldas märkimisväärset eluga rahulolu taset. Teadlased jõudsid järeldusele: “Vanemate inimeste heaolu kaitsmiseks tuleb neil kohaneda nii kontrolli loovutamise tundega kui ka aktiivselt paratamatusega leppida.”
Kõik, mida elult vajad, on armastus
Üks asi, milles paljud vana tarkuse tavad võivad üksmeelel olla, on armastuse väärtus õnneliku ja tähendusrikka elu säilitamisel. Rühm Harvardi teadlasi, kes võtsid endale eesmärgiks eluga rahulolu tõeliste juurte paljastamise, viisid läbi 75-aastase uuringu, mis jõudis täpselt samale järeldusele.
Harvard Granti uurimus, mida juhtis psühhiaater George Vaillant, jälgis 268 meestudengi elu kulgu, et vastata elu suurimatele küsimustele inimese kasvamise, arengu, väärtushinnangute ja eesmärkide kohta. Valliant peab uuringu kõige tähtsamaks leiuks seda, et õnneliku elu saladus on seotud armastavate suhete loomisega. Ta selgitas, et õnn toetub kahele tähtsale alusele: “Üheks neist alustest on armastus. Teiseks tuleb leida viis eluga toimetulekuks nõnda, et inimene armastust eemale ei tõukaks.”
Allikas: www.huffingtonpost.com
Tõlkis: Joonas Orav
