Kõik suhted algavad enamasti imeliselt ja toovad kaasa positiivseid tundeid. Kuid mitte kõik suhted ei ole määratud püsima. Paljudel kordadel oled kindlasti mõelnud, et miks sa üldse ühe või teise inimesega kohtuma pidid. Kuid igal asjal on oma põhjus. Universum saadab sinu teele just neid inimesi, kellega koos saad õppida ära just endale vajalikud õppetunnid.
Kui filmide peategelased kellessegi armuvad, kuid nende tunnetele ei vastata, siis püüdleb peategelane ühepoolsele armastusele vaatamata ikka edasi. Ja filmi lõpus mõistab ihalusobjekt – tavaliselt mõnel uhkel üritusel viibides -, et peategelane ikkagi on tema jaoks see õige! Kuid tavaelus ütleb enamik “tänan, ei” või “anna andeks, sa pole minu maitse”.Kuidas te sellises olukorras mõtlete?
