Kui Jumal, kas või korraks unustaks, mis seisus ma olen ja kingiks mulle tükikese elu juurde – siis ma ei ütleks kõike, mida mõtlen, aga kindlasti mõtleks läbi kõik, mida ma välja ütlen.
Ma hindaks asju mitte nende hinna, vaid tähenduse järgi.
Ma magaksin vähem, unistaksin rohkem. Ma saaksin aru, et iga minut suletud silmadega me kaotame 60 sekundit valgust.
Ma liiguks edasi samal ajal, kui teised seisavad; oleksin ärkvel samal ajal, kui teised magavad.
Ma kuulaksin, kui teised räägivad.
Kui Jumal annaks mulle juurde tükikese elu, siis ma riietuksin lihtsalt ja veedaksin rohkem aega päikese käes, laseksin paitada päikesekiirtel mitte ainult enda keha, vaid ka hinge.
Ma kirjutaksin kogu oma viha jääle ja ootaksin, millal see ära sulab.
Jumal, kui mul oleks alles veel natukenegi elu, ma ei veedaks ühtegi päeva ütlemata oma lähedastele, kui palju ma neid armastan.
Ma veenaksin igat mulle tähtsat inimest, kui oluline ta mulle on ja elaksin armununa armastusse.
Ma seletaksin lahti segaduses inimestele, kes arvavad, et vananemisega lõpetavad nad armumise, saamata aru, et just sellepärast nad vananevad, sest enam ei armu.
Lapsele ma kingiksin tiivad, kuid annaksin võimaluse ise lendama õppida.
Vanurtitele ma ütleksin, et surm ei tule mitte vanadusega, vaid mälestuste kustumisega.
Inimesed, ma olen teie käest nii palju õppinud! Igaüksks tahab elada mäe tipus saamata aru, et tõeline õnn peitub hoopiski teekonnal sinna.
Ma olen õppinud, et sellel hetkel, kui vastsündinud pigistab oma väikeses käekeses isa sõrme, ei lase ta sellest kunagi enam lahti.
Ma olen aru saanud, et inimene tohib vaadata teisele ülevalt alla ainult siis, kui ta aitab tal uuesti jalule saada.
Inimesed, ma olen teie käest nii palju õppinud ja on veel nii palju asju, mida ma saaksin teie käest õppida, kuid kahjuks ei pruugi mul enam palju aega olla.
Ütle alati välja, mida tunned ja tee seda, mida mõtled.
Kui ma teaksin, et näen sind täna viimast korda magamas, ma kallistaksin sind nii tugevalt ja paluksin Jumalalt, et ta laseks mul olla sinu kaitseingel.
Kui ma teaksin, et näen sind täna viimast korda väljumast meie koduuksest, kutsuksin sind tagasi, suudleksin ja … kutsuksin sind uuesti tagasi, et anda sulle veel rohkem.
Kui ma teaksin, et kuulen su häält täna viimast korda, siis ma lindistaksin seda, et kuulata seda veel ja veel, lõpmatuseni.
Kui ma teaksin, et need on viimased minutid, mil ma näen sind, ma ütleksin sulle: “Ma armastan sind” ja ei eeldaks, rumal mina, et sa niigi tead seda.
Alati saabub homme ja elu annab meile võimaluse, et midagi muuta. Aga kui ma eksin, ja homset ei tule, siis ma tahaksin sulle öelda, kui väga ma sind armastan, ja et kunagi ei unusta.
Ei noor ega vana ei saa olla kindel, et homne päev saabub.
Täna võib olla viimane päev, kui sa näed neid, keda armastad.
Sellepärast, ära oota midagi, tee kõike täna, sest kui homset ei tule kunagi, siis sa kahetsed seda päeva, mil sa ei leidnud hetke üheks naeratuseks, üheks kallistuseks, üheks suudluseks, üheks heaks sõnaks. Sa kahetsed päeva, mil sa olid liiga hõivatud, et täita oma viimast unistust.
Toeta oma lähedasi; sosista neile kõrva, kui väga sa neid vajad; armasta ja hoia neid; võta aega selleks, et öelda “mul on kahju”, “anna mulle andeks”, “aitäh ja palun” ja kõiki neid armastavaid sõnu, mida tead. Keegi ei tea sinu salajasi mõtteid. Palu Jumalalt tarkust ja jõudu neid väljendada. Näita iga päev lähedastele ja sõpradele, kui olulised nad sulle on. Sa ei tea kunagi, millal on see viimane kord, kui sa neid näed.
Artikkel on inspireeritud videost: Üheksa surmaeelset kahetsust, mille osas saad juba täna midagi ära teha
Ülistus elule ehk kuidas elada oma tõe järgi?
8 viisi, kuidas pakkuda endale rohkem rõõmu ja rahulolu
