Üks naine oli vägivaldses sõltuvussuhtes ja ei näinud sealt väljapääsu. Kui lapsepõlvest rääkisime, ütles ta automaatselt, nagu väga paljud, et seal oli küll kõik korras. Lähemal uurimisel selgus, et ta oli peres tuhkatriinu eest, tööori. Ta oli oma emale esimene laps, isa ei olnud enam silmapiiril. Ema uus mees ei sallinud teda ja oli ema vastu vägivaldne. Nad emaga mõlemad tundsid tema olemasolu pärast süüd ja arvasid, et ta on koormaks ja ülearune ning peab oma õiguse elule, söögile ja elukohale raske vaevaga välja teenima. Ema ei julgenud oma tütart vägavalla hirmus kaitsta. Nüüd tunneb see tüdruk naisena, et ta ei ole midagi väärt ja hoopis tema kukkus läbi oma ema päästmisel. Ta on iga nurga alt vaadatuna üks vääritu ja tänamatu tegelane, kirjutab Tiina Tiitus oma raamatus "Armastuse varjatud saladused".
Paljud tunnevad, et neil ei ole kohta, kuigi lapsepõlves neil oli pere. Nad võisid olla soovimatud või ootamatult sündinud lapsed. Kaasaajal on erinevad viisid rasedusest hoidumiseks, kuid see on nii olnud väga lühikest aega.
