Hirudoteraapia ehk kaaniravi aitab mitmete krooniliste haiguste vastu

“Ühelt poolt on kaanid mõjusad, sest nende sülg sisaldab bioloogiliselt aktiivseid aineid, millel on meie verre sattudes tugev paistetuse-, valu- ja põletikuvastane toime, kuid lisaks sellele on apteegikaan ka bioenergeetiline inimese immuunsüsteemi tugevdaja ja võib isegi ütelda – müstiline ravitseja”, ei ole Olena heade sõnadega kitsi.Kaanide sülg sisaldab ligi 150 bioloogilist ainet, fermente, millega võib kohati asendada keemilisi ravimeid ja seda on teatud juba väga ammu – kaaniteraapia on loodusravimeetod, mida tunti juba 6000 aastat tagasi. Kaane on juba muistsest ajast kasutatud nii Kreekas kui Roomas, Babüloonias kui Egiptuses, Indias ja Venemaal.Nii mitmeski loodusravi koolkonnas on olemas verekuputeraapia – kaanid on justkui sellise teraapiavormi kõrgeim pilotaaž – terapeut ei pea vajalikku kohta ise valima – kaanid on nii targad, et teavad ise, mis on patsiendil see õige koht, kuhu on vaja appi minna. Lisaks “liigse” või “musta” vere/vedeliku väljavõtmisele, mida verekuppudega tehakse, on kaanide puhul mängus veel üks boonus – imedes verd, süstib ta samal ajal peenelt ja väga targalt verre aineid, mida just sel organismil vaja on.Seetõttu peavad paljud kaaniterapeudid kaane lausa üleloomulikeks olenditeks – nad töötavad justkui kõrgtehnoloogilised laborid – vaid murdosa sekundiga teostavad nad analüüsi, mis on inimese tervislik seisund, ja pakuvad vastu seda, mis leevendust võiks tuua.Haiguste nimekiri, mida saab kaanidega leevendada on nii lai, et lihtsam on alustada asjadest, mille puhul ei tohi kaaniteraapiat kasutada – hemofiilia, koagulopaatia ehk veresüsteemi nõrkus, aneemia ehk kehvveresus, aktiivne vähkkasvaja, äge põletikuline seisund ja kõrge palavik on seisundid, kui kaane panna ei tohi.