Jätkame teemaga, kuidas tuua oma ellu rohkem rõõmu, silmadesse taas sära ja vajadusel keerata oma elus lausa uus lehekülg. Kuidas saada üle endas pesitsevast hirmust ja valust, mis takistab sul edasi liikumast?
Millegist või kellegist lahti laskmine tekitab meis hirmu ning valu. Meis tekib hirm mõeldes sellele, et meie ellu võiks saabuda miski uus ning algul meile täiesti võõras. Kaotusest tekib meie sisse valu, mis hiljem lahustub vabanemiseks ning õnneks. Õnneks, suureks õnneks.
Pea meeles – sa ei pea kõigest lahti laskma, vaid ainult sellest tasemest, millest oled välja kasvanud. Uuele tasemele astumine annab sulle uue võimaluse oma unistuste loomiseks ning potensiaali kasutamiseks. Jäta vanale tasemele maha töökoht, mida sa ei armastanud. Suhted, mis ei toiminud. Minevik, mida sa enam ei soovi. Liigu uuele ning imelisele tasandile.
Näide elust. Järgmisse klassi liikudes ei lõpeta sa haridusteed, vaid see on tegelikult sinu jaoks preemia pingutuste eest. Kas võtad selle preemia vastu või jäädki aina klassi kordama saamata uusi kogemusi ning võimalusi?
Valu
Valu – mis teile meenub esimesena, kui seda sõna kuulete? Kas teile lööb esmalt pähe vaimne, hingeline või füüsiline valu? Valu, millel on väga palju erinevaid liike ei olegi tegelikult nii valusalt hirmutav, kui tunduda võib. Valu teeb meid tugevamaks ning annab võimaluse õppida sellega toime tulema.
Kui meil pea valutab siis haarame kohe valuvaigisti. Kui meil valutab hing, siis mis on meie valuvaigistiks? Kas valu on vaja vaigistada või lasta sellel olla ning lahustuda ise õigel ajal? Ma ei tea neid vastuseid, sest minu valulävi on väike, füüsilise valu korral haaran kohe valuvaigisti ning hingeliseks valuks on mul oma rituaalid.
Mul on valuga kummaline suhe. Kunagi olin ma võimeline tundma valu sellisel tasemel, et mul jäi füüsiliselt hing kinni, mitte ainult vaimselt. Ma suutsin kogeda valu nii, et nutsin end hingetuks. Need hetked on mul väga selgelt meeles. Kogesin isegi väga tugevaid närvivapustuse taolisi hetki oma nooruses. See kõik on minevik ning nüüd oskan valust läbi vaadata. Ma tunnetan, kui inimesed mulle haiget teevad ning mul on kahju neil hetkedel. Mul on kahju, et neis on soov haiget teha või oskamatus näha selle valu ulatust teisele. Nüüdseks, kui ma kõnnin uuel tasandil, on minus tekkinud võime analüüsida valu teekonda minu ellu – miks selline valu minu ellu tuli, kas see on tahtlik või tahtmatu valu ning mida ma õpin sellest valust. Oluline on valu hetkedel endale meelde tuletada oma väärtust. Tea, et kellegi sõnad või teod, mis haiget teevad, ei tee sind vähem väärtuslikumaks. Sina oled sina, oma teljel, täpselt nii väärtuslikuna, kui sa siia ilma tulid.
Kas teate, et on olemas haruldane haigus CIPA. See on haigus, kus inimesed ei tunne valu. Nad ei ole valust teadlikud ning neil puudub võime seda tunda – nii vaimselt kui füüsiliselt. Nii seavad inimesed end pidevalt ohtu. Seega peaks me isegi olema tänulikud valule? Kuigi see kõlab kummaliselt aga JAH!
Valu toob muutuse. Pea meeles, et meie sees on miski, mis ei murdu eal. Kas sulle ei tundu, et oma elule järgi mõeldes märkad, et sa oled elanud läbi väga-väga palju asju ning sa oled ikka elus. Sa hingad, elad, koged, tunnetad ja ikka armastad. Sa oled saanud haiget lähedastes ning vähem lähedastes suhetes, kuid ikkagi oled võimeline uuesti armastama. Võibolla on sul halbu mälestusi ning sees armilisi arme, kuid sa oled elus! Tegelikult oled isegi tugevamaks saanud – seda on valu teinud. Oleme tänulikud valule!
Mõtle täna sellele, millise inimese on sinust teinud valu. Tugeva, eneseteadliku, kogenud ning inimese, kes on võimeline uuesti proovima.
Hirm
Peamiseks põhjuseks, miks inimesed ei julge oma muutusi elus teha on just hirm. Hirmul on nii tugev võim, et ta suudab meid teha isegi liikumatuks. Kas olete tundnud elus olukordi, kus te kangestute hirmust? Süda peksleb ning hingamine kiireneb. Me tunneme hirmu väga paljude ja erinevate asjade ees elus. Hirm, nagu ka valu, on tegelikult vajalik, kuigi meil on seda tihti raske mõista. Kui me ei tunneks hirmu, siis kuidas suudaksime tunnetada ohtu?
Heal hirmul ning halval hirmul on vaja vahet teha. Üks hirm on vajalik, teine ei ole. Hea hirm hoiatab. Halb hirm takistab elamast. Ma olen hirmudega terve elu silmitsi seisnud, pigem nende ebavajalike hirmudega. Otsused, mis on tehtud liiga hilja, kartes tulemust. Valikud, mis on jäänud hirmu tõttu tegemata. Ja see suurim hirm – hirm, et mind ei armastata.
Kui sa otsustad oma elu muuta, siis hirm on see peamine tunne, millest saab sinu uus kaaslane sellel teel. Teel, kus võib valitseda praegu veel tühjus. Isegi, kui tunned, et teed edusamme, tõmbab hirm sind vahel ikka jalust nõrgaks. Pea meeles, et iga muutusega kaasneb hirm. Hirmu tekitab vanast loobumine – äkki uus pole sama hea või on veel parem. Äkki ma hakkan kahetsema või tahan tagasi vana? ÄKKI, AGA, HIRM – need on suured sõbrad, mis kahjuks takistavad sul ja mul elamast. Me saame alati endale need kolm sõna välja mõelda ning nende sõnade järgi veel palju erinevaid sõnu. Kuid, kas see on vajalik? Kas sa tahad elada terve elu kartes proovida uut või võtta ette muutusi? Kas sa tahad kahetseda, et andsid hirmule järgi ning jätsid proovimata? Kas sinu hirmud aitavad või takistavad sul elamast?
Ma otsustasin mõni aeg tagasi, et ma ületan oma hirmu üksinduse ees ning ette midagi, et sellest hirmust lõplikult vabaneda. Lähen üksi reisima, maailma. Võtan seljakoti ning asun teele teadmata, mis mind ees ootab. Kaasa võtan vaid vajaliku – paar raamatut, arvuti ning mõned riided. See on olnud üks mu suurimaid unistusi elus ning ma ei näe enam põhjust, miks ma seda ei võiks ellu viia. Muidugi mind valdavad inimlikud küsimused ja hirmud – KUI, ÄKKI, AGA ja kõik muu huvitav sinna järgi. Ma ei ole ainus, kes kardab. Inimesed aina küsivad, et kas ma olen hulluks läinud. Aga ma ei taha enam karta! Nagu ma keeldun uskumast, et me ei ole võimelised millekski enamaks, siis ma keeldun ka hirmu tundmast! Tahan elada hirmudeta ning soovin, et ka sina seda tahaksid!
Vabasta sellel teel olles kõik hirmud endast. Nagu ma ka enne olen öelnud, siis tegelikult läheb kõik nii nagu minema peab ja kõik läheb kõige paremat teed pidi. Lase hirmudel minna nagu oled lasknud minna suhetel, mis enam ei toimi. Kui vaja seisa silmitsi oma hirmudega ning tee suuri samme, et neist vabaneda. Neid ei ole sulle vaja! Hea hirm ning vajalik valu – nendega on vaja leida lihtsalt omapärane sõprus ning õppida koos hakkama saada.
Sa oled jõudnud juba väga kaugele ning kui tunned soovi alla anda siis tea, et suurem osa teest on juba läbitud. Jäänud on vaid kaks etappi, et elada oma unistuste elu. Olla alati õnnelik.
Hakka elama, täna, kohe ja alati. Tee muutused juba järgmisel tunnil oma elust.
Autor: Tuuli Mäemat
Loe I osa “Keera uus lehekülg”
Loe II osa “Mõista ja andesta”
