Mõni ütlemine võib haavata rohkem kui teine ja sööbida mällu kauemaks kui homne. Olen tähele pannud, et kui elus on keerulisem periood lähevad kõik teravamad ütlemised, ükskõiksemad suhtumised ja ebaviisakused rohkem hinge, söövitavad end happeliselt mällu ning tekitavad toksilise pleki, mis ei taha kuidagi puhastamise käigus maha tulla. Seda isegi siis kui tegemist võib olla tühise ütlemisega. Seevastu kui inimese elus on kõik parasjagu hästi, lähevad ebameeldivused kergemini ühest kõrvast sisse ja teisest välja ilma pikemalt hinges peatumata. See on nii, sest haavatuna mõjub mistahes pahasti ütlemine kui haava peale soola raputamine ja see teguviis jääb valuna meelde ning lõikab halva maiguna keelde. Selle kohta on inglise keeles üks tabav soovitus: "Connect, before you react," kirjutab Ilona Karula Kõiksuse Kanaldused Stuudio Facebooki lehel.
Tänaseks olen kindlal veendumusel, et kui me kõik oleksime iseendaga paremas ühenduses veel enne, kui pöördume argitoimetuste juurde, siis oleks inimeste vahel palju vähem ülereageerimisi, konflikte, halvasti ütlemisi, sarkastilisi märkusi ja pealiskaudselt tehtud otsuseid.Seega enne tasub ühenduda endaga ja alles siis ühendada ennast teistega. Nii teeme üksteisele vähem haiget. Muidugi see on paras väljakutse, aga tasub treenimist.
