“Oma pika elu lõpuks olen jõudnud tõdemusele, et jumal on armastus ja armastus on jumal,” on öelnud Vello Salo Eesti Päevalehele antud intervjuus ja lisas, et armastuse eeltingimuseks on vabadus.
Vello Salo (kuni 1945. aastani Endel Vaher) sündis 5. novembril 1925. aastal Võisiku vallas Viljandimaal. Gümnaasiumiõpilasena astus Salo 1943. aastal Soome sõjaväkke. 1944. aastal soomepoisina naasnud, püüdis ta hankida relvi vastupanuks Punaarmeele, kuid vangistati ja viidi Saksamaale. Pärast lahinguid Sileesias jõudis ta Itaaliasse, kus võttis uueks nimeks Vello Salo, et säästa oma kodumaale jäänud sugulasi nõukogude repressioonidest. Nõukogude okupatsiooni ajal õppis ja töötas Salo mitmes välisriigis, tegutsedes aktiivselt eestluse alalhoidjana, kirjastaja, tõlkija ja ajakirjanikuna. Eestisse naasis Salo 1993. aastal.
Aastatel 1993-1994 pidas Vello Salo Tartu Ülikooli usuteaduskonnas külalisprofessorina loenguid Vana Testamendi teoloogiast. Aastast 2001 oli ta Pirita kloostri preester ja tegeles ka mitmesuguste, peamiselt vaimuliku sisuga raamatute kirjastamise ning eestikeelse Piibli uue tõlke toimetamisega. 2011/2012. õppeaastal oli Vello Salo Tartu Ülikooli vabade kunstide professor, kellena uuris armastuse mõistet ning armastuse käsitamist ja käsitlemist Eestis, eesti keeles, folklooris ja kirjanduses. Aastast 2017 on Vello Salo Helsingi Ülikooli audoktor.
Vello Salo tõlkis itaalia keelde oluliste eesti luuletajate loomingut ning Piibli vanadest algtekstidest eesti keelde vaimulikku luulet. Teabekirjanduse alal avaldas Salo uurimuslikke materjale eesti kultuuri kohta ja ülevaateid okupatsioonivõimude repressioonidest Eestis.
1998. aastast oli Vello Salo Eesti Kirjanike Liidu liige. Ta oli paljude teistegi kultuuriorganisatsioonide, sealhulgas Soome Kirjanduse Seltsi, Balti Uuringute Edendamise Ühingu (Association for the Advancement of Baltic Studies, AABS), Eesti Teadusliku Ühingu Ameerikas, Eesti Keele ja Kirjanduse Instituudi (Rootsis) liige ning Eesti Üliõpilaste Seltsi auvilistlane. Vello Salo oli Okupatsioonide Repressiivpoliitika Uurimise Riikliku Komisjoni (ORURK) esimees aastast 1996 kuni komisjoni töö lõppemiseni aastal 2005.
Ta pälvis Valgetähe II klassi teenetemärgi (1997) ja Riigivapi II klassi teenetemärgi (2006).
Aastal 2018 valmis temast Jaan Tootseni dokumentaalfilm “Vello Salo. Igapäevaelu müstika”, mida näeb Eesti Päevalehes ilmunud intervjuud Vello Saloga.
Allikas: Wikipedia.org
Alkeemia toimetus avaldab kaastunnet Vello Salo lähedastele, kaaskondlastele ja mõttekaaslastele.
