Mitmed ravimid ja teised keemilised ained võivad suurendada naha tundlikkust UV-kiirgusele (sh solaariumis). Ravimite ja päikese koostoimel tekkinud kõrvaltoimed nahal sarnanevad päikesepõletusele ning naha tundlikkuse tõus UV kiirguse suhtes ehk fotosensitiivsus on üks nahavähi teket soodustavatest faktoritest.
Ravimitest tingitud naha suurenenud tundlikkuse tekkimisel UV-kiirgusele on kaks võimalikku mehhanismi – fototoksiline ja fotoallergiline reaktsioon.
Sagedamini esineva fototoksilise reaktsiooni korral aktiveerub ravim UV-kiirguse toimel ning hakkab seejärel kokkupuutel naharakkudega neile kahjulikku toimet avaldama. Fototoksilised reaktsioonid tekivad enamasti minutite või tundide jooksul pärast kokkupuudet UV-kiirgusega, meenutavad ulatuslikku päikesepõletust ja võivad kesta üsna kaua. Fototoksilised reaktsioonid võivad tekkida nii pealemääritavate ravimite (kreemid) kui ka suu kaudu võetavate või süstitavate ravimite toimel.
Harvem esineva fotoallergilise reaktsiooni korral tekib naharakkudes immuunvastus nahale sattunud ja seejärel UV-kiirguse poolt aktiveeritud ravimi vastu. Fotoallergilised reaktsioonid tekivad alles 24-72 tundi pärast kokkupuudet ravimi ja UV-kiirgusega. Tekkida võib nahalööve, sügelus, nahapõletik. Fotoallergilisi reaktsioone tekitavad põhiliselt pealemääritavad ravimid.
Naha valgustundlikkust suurendavad eeskätt valu- ja põletikuvastased ravimid (kõige enam ketoprofeen), infektsioonivastased ravimid, südamehaiguste ravimid, diureetikumid ja ka taimsed ravimid (nt harilikku naistepuna sisaldavad ravimid).
Naha valgustundlikkust suurendava toimega ainete nimekirjaga saad tutvuda Elutark.delfi.ee
