Nagu kirjeldatud 1. osas, koosnevad tiibetlaste valdavalt budistlikud baasharjutused, mida nad nimetavad nöndroks, kolmest etapist: harilikust-, ebaharilikust- ja arginöndrost.
Kulgeme siis korraks hariliku nöndro mõtiskluste maailma, mis küll nime poolest “harilik” ja igav, kuid ilma selles vallas meelelist muutust saavutamata ohustab harjutajat edaspidiseid kõrgeid praktikaid tehes vaimne kollaps või teda ennast hiljem valusalt tabada võivad tagajärjed.
Esimesena tuleb võtta iga päev aega, et mõtiskleda kui hinnaline on inimelu ja kui raske on seda saavutada. Võib ju tunduda, et kuidagi ma siia ilma sündisin, ju ma pean siis siin toimetama ja oma päevad eluõhtusse veeretama. Paremat elu ihaldades ja tundes, kui palju on veel rahuldustpakkuvast elust ja rikkusest puudu, jääb märkamata, et ka see olemasolev elu on harukordne.
Ainuüksi inimkonna umbes 7 miljardist indiviidist ei ole mitte kõigil tervis ideaalne, ümbruskond sõdadest räsimata, kõht täis, sotsiaal-poliitiline olukord vaimseid pürgimusi soodustav ning informatsioon ja väärt õpetajad kättesaadavad. Pigem vastupidi. Enamik rähkleb elus püsimise ning muude takistuste all. Kes tunnistab veel ka ümbersündide teooriat, võib näha, kui palju eluvorme maailmas eksisteerib, alates silmaga raskesti tabatavatest putukatest kuni miljonite looma- ja linnuliikideni välja. Viimaste elus puudub aga võimalus pääseda ligi vaimsetele õpetustele, et neid siis eesmärgipäraselt praktiseerida. Mõtiskledes inimelu harukordsuse üle ning selle sees veel enda elu potentsiaalidele võrreldes paljude teistega, kasvab motivatsioon mitte päevagi raisata ning elada elu sihikindlalt.
“Meie hinnalist inimkeha on tarvis väärtustada, ärgem siis väärkohelgem seda virgumiseni viivat sõidukit, vaid mõelgem ja tegutsegem positiivselt, tuues kasu nii kehale kui meelele. Ka füüsilise puudega inimesed saavad oma meele piiramatut potentsiaali teiste hüvanguks kasutada.”
Tajudes selgemalt inimelu väärtust, tuleb teise karmat pöörava harjutusena mediteerida elu kaduvuse üle. Kõigi nähtuste aluseks on kaduvus ehk püsitus. Kõik on alailma, igal hetkel muutumises. Miljardid-miljardid inimesed on elanud siin planeedil ja siis kadunud. Praegused inimesed on saja aasta pärast asendunud uute põlvkondadega. Miljardite aastate jooksul saab ka suurtest ja võimsatest tähtedest ükskord tolm. Kaduvuse kulg peitub igas meie hingetõmbes ja südame löögis, mis kunagi enam ei kordu ja lõpeb lahkumisega sellest elust.
“Mõnikord tundub, et aega nagu ei möödukski, kuid tegelikult liigub aeg suurel kiirusel, õigupoolest me oleme sageli nii hõivatud “õiges taktis püsimisega”, et ei märkagi, kui kiiresti aeg möödub.”
Me ei tea iialgi, millal me sureme. Kuid teame, et pärast surma kaob kõik hetkel olulisena näiv. Milleks siis ometi võidelda nii paljude kaduvate asjade nimel. Samuti ei tea me, millal võib meid tabada haigus, mis pühib minema võimalused mõtestatud tegevuseks ja oma meele arendamiseks.
Võtke iga päev aega oma hingamise või südamelöökide, kui elu “arvestite”, jälgimiseks. Ka juustesse siginev hall või kortsud silme all võivad olla heaks võimaluseks mõista ja aktsepteerida kaduvuse olemust. Kaduvusele mediteerimise peamise tulemusena tekib innustus iga päev harjutusi teha ning mitte raisata ainsatki hetke pinnapealsetele, otstarbetutele või kahjustavatele tegevustele.
Kolmandaks võtavad vaimsed praktikud mõelda põhjuse ja tagajärje loodusseadusele. Selle tegevuse vajalikkust ja olemust kirjeldasime praeguse artikliseeria 1. osas. Kokkuvõttes toonitatakse tiibeti traditsioonis, et “iga mõte, iga väikseimgi tegu, iga võimalus on karma, ning hea karma toredaim kunst on elada teadlikult.”
Neljandaks tehakse endale põhjalikult selgeks maise elu elamise tagajärjed ehk elu ümbersündide rattas “sansaaras” ekslemise olemuse. Loomulikult on inimelu ilus ja lootusrikas. Kuid tähelepanu ja teadveloleku abil me näeme, kuidas maine elu toob kaasa palju valu, vastuolusid ja kannatusi, mis iial otsa ei saa. See on nii, sest me pole teadlikud oma elu kannatuste ja valu põhjustest.
Tänapäeva eludes kannatavad ühed nälja ja vaesuse käes, teistel on haigused, sõjad, katastroofid. Mõned on meelelistes segadustes, depressioonis, paanikahäirete ja hirmude käes. Sõpruskonnad kaklevad, vimblevad kadeduses, perekonnad lagunevad. Ka rikkad, kuulsad ja ülimat populaarsust nautivate inimeste elu sisse on programmeeritud kannatus, sest need hüved kipuvad varem või hiljem, aga vähemalt surma hetkel kaduma ning harjumus ning hingeline klammerdumine nendesse väärtustesse tekitab kannatust. Sansaararatta olemuse üle mõtisklemine genereerib meis soovi ja vajaduse leida üles täiuslik teekond, mis viib teispoole sansaarat ning pühendada aega harjutustele.
Viimane mõtlusharjutus “karma pööramisel” on keskendumine vaimse vabanemise hüvedele.
“Kõigel, mida me ihaldame, on võimalik muutuda me kannatuste põhjusteks. Sestap on tähtis leida viis, kuidas sansaara lõputust ringkäigust vabaneda.” Oskuslikult ning hea õpetuse abil saavutatud vaimne mõistmine ning arukas ja meeleselge vaade elule aitab meil olla vähem häiritud, olla valmis asjaolusid aktsepteerima, kannatada vähem hädade ja konfliktide käes ning püsida õnnelikuna igas ajahetkes.
“Viimaks võib see viia tundeni, et elu on mõnus.” Budistlike õpetuste kolm peamist soovitust on teha vooruslikke tegusid nii palju kui jaksate, vältida voorusetuid tegusid ning taltsutada oma meel.
Vaimne praktika võib olla ennetav lahendus vaimsetele häiretele ja psühholoogilistele probleemidele. See võib viimaks viia ka vabanemisele kõigist kannatustest.
Nende viie “karmat” pöörava mõtte ehk hariliku nöndro uurimise ja harjutamise järel saab jätkata ebahariliku nöndro spetsiifilisemate praktikatega, milleks on vaja hea tausta ja väljaõppega juhendajat. Tiibeti kultuuris peetakse olulisimaks õpetusliini puhtust ning järjepidevust, sest vaid nii kindlustatakse õpetatavate meeleharjutuste toimimine ning väekus.
NB! Teise ja neljandasse mõtisklusse ei peaks vaimsete häirete, depressiooni, masenduse ja ärevushäirete all kannatavad inimesed liiga sügavalt minema, sest see võib viia meeleseisundi halvenemiseni.
Tsitaadid on võetud tiibetlasest arsti ning üle maailma tegutseva International Academy for Traditional Tibetan Medicine looja dr. Nida Chenagtsangi äsja eesti keeles ilmunud raamatust “Hea karma kunst Tiibeti moodi”, mille on eesti keelde tõlkinud Leene Korp.
Autor: Silva Soobik
Kuula ka Tiibeti jogiini Drukmo Gya mõtteid ja õpetusi Raadio 2 saates “Hallo, Kosmos!”
