Lodjapuu kasvab puisniitudel, sega- ja lodumetsades, ilutaimena ka aedades ja parkides. Aedades kasvatatakse sageli lodjapuu keraõisikulist vormi, nn lumepalli. Lodjapuu on põõsas või umbes 5 m kõrgune puu. Kokku leidub kuni 120 eriliiki, meil Eestis 5-6 liiki kultuurtaimena aedades. Lodjapuu õitseb mais-juunis. Vili on erepunane ühe seemnega piklik luuvili-mari, mis valmib augustist septembrini. Marjad on mahlased, söödavad, kergelt mõrkjad. Mõrumaitse taandub, kui marju tabab kerge külmalaine.
Bioloogiline kooslus
Marjades on suhkruid (kuni 32%), C, P, K vitamiine, karotiini, parkaineid, pektiine, orgaanilisi happeid, vaike, flavonoide. C vitamiini on lodjapuu marjades rohkem kui tsitrusviljades. Õites on palju flavonoide. Seemnetes on palju rasvaõli (kuni 21%) ja mineraalaineid. Koores on parkaineid (4%), orgaanilisi happeid (äädikhape, sipelghape jt.), fütontsiide, glükosiide.
Marjad toiduks
Marju kasutatakse toiduks peamiselt värskena, ka võib neid sügavkülmutada. Neist võib teha kisselli, kompotti, zeleed ja marmelaadi. Marju saab kasutada pirukatäidisena. Lodjapuu marjadest võib valmistada mahla, mis oma tugeva punase värvuse tõttu sobib kasutada toiduainete värvimiseks.
Mahla valmistamine
2 kg marju asetatakse potti, kuhu lisatakse 0,5 l vett. Kuumutatakse keemiseni, võetakse tulelt ja lastakse kaane all seista 30-40 min soojas. Marjamass koos vedelikuga asetatakse marliga kaetud sõelale. Mahl pannakse purkidesse, mis steriliseeritakse 15 min jooksul, suletakse õhukindlalt.
Marjad mees
Kuivad marjad veeretatakse vedelas mees ja kuivatatkse praeahjus ca 40° juures pidevalt segades. Selliselt on marju võimalik pikka aega säilitada suletud purgis ja kasutada tee või magustoitude valmistamiseks.
Marjad sügavkülmas
Pikemaaegseks säilitamiseks puhastatakse kobar vartest ja otsikutest. Korjata tuleks täisvalminud marju. Marjad veeretatakse suhkrus ja suletakse karpi või kilekotti ning sellisena võib hoida isegi külmas kohas (kuuris, külmas pööningul jm), loomulikult külmikus üsna pikka aega ja sügavkülmikus aastaringselt, säilitades oma raviomadused.
Raviks
Ravimina kasutatakse koort, õisi ja marju. Koort kogutakse varakevadel, mahlade liikumise ajal maharaiutult põõsastelt või okstelt. Koor peenestatakse ja kuivatatakse kuivatis temperatuuril 40-50° C. Marju korjatakse valminutena septembris-oktoobris kuiva ilmaga, närvutatakse õhu käes ja kuivatatakse ahjus, praeahjus või kuivatis seni, kui need kõvastuvad. Koort säilitatakse 4 a, õisi 2 a, kuivatatud marjade piiraega ei määratleta.
Lodjapuu marjad tugevdavad südame kontraktsioone ja suurendavad uriinieritust. Ka on neil nõrk mikroobidevastane toime. Marjad vähendavad kesknärvisüsteemi erutuvust, on seega rahustava toimega. Preparaatidel on verejooksu peatav ja põletikuvastane toime, samuti tõstavad nad emakalihaste toonust, vähendavad valu.
Pikaaegsel tarvitamisel vähendavad nad kolesteriini kogust veres. Marju kasutatakse rahustava ja vererõhku alandava vahendina kõrgvererõhutõve ja klimakteerilise neuroosi puhul, jõuetuse korral üldtugevdava, südame tööd stimuleeriva vahendina, läkaköha ravi puhul köhavaigistina. Lodjapuu marjad on vitamiiniallikaks. Samuti ergutavad need maonõre eritumist, mõjuvad nõrga lahtistajana ja desinfitseerivalt pimesoolepõletiku ja soolte loidusest põhjustatud kõhukinnisuse puhul. Marjadel on põletikuvastane toime ka külmetusest põhjustatud kopsuhaiguste ja bronhiidi puhul.
Arvatakse, et järjekindel lodjapuumarjade tarvitamine parandab seedeelundite pahaloomuliste kasvajate puhul haigete enesetunnet. Lodjapuu mõjub rahustina hüsteeria ja neuroosi korral. Välispidiselt tarvitatakse mähiste ja kompresside tegemiseks nahahaiguste (furunkuloosi, nahalööbe ja ekseemi) raviks ning tampoonides ninaverejooksu puhul. Marja-õietõmmisega on hea loputada kurku angiini ja hääle kähisemise korral.
Viljadest valmistatakse tõmmis: 1-2 spl marju pannakse ööseks termosesse 1 kl keeva veega. Juuakse 3-4 kl päevas 12-sõrmiksoole haavandil, nahahaigustel, angiini puhul.
Õietee: 1 spl õisi valatakse üle 200 ml keeva veega, keedetakse 5 min, kurnatakse. Kasutatakse naistehaiguste, kõhulahtisuse puhul, higistamisvastase vahendina, klimakteeriumil.
Autor: Aive Luigele
Allikas: www.terviseleht.ee
Foto: www.wikipedia.org
