Dr. Natasha Campbell-McBride, kes on välja töötanud eduka GAPS (Gut and Psychology Syndrome/Gut and Physiology Syndrome) toitumisprotokolli, on aastaid kirglikult propageerinud hapendatud toite. Dr. McBride, kes on muide rahvuselt venelanna (Vene köögi lembus hapendatud aedviljade-seente vastu on ju laialt tuntud), on probiootiliste toitudega terveks ravinud nii täiskasvanuid kui lapsi, teiste seas ka oma autistliku poja. Otseste soolehaiguste kõrval toimib GAPS protokoll ja selle hapendatud toidud tervendavalt ka autismi, epilepsia, artriidi, hulgiskleroosi, tsöliaakia jms puhul, mis kinnitab veel kord Hippocratese tõdemust, et surm algab soolestikust. Pisut positiivsemaks parafraseerituna võiks see kõlada ka “tervis saab alguse soolestikust”!
GAPS programmi võtmekomponendiks on hapendatud toidud, mis toimivad kehas võimsate detoksifitseerijate ja raskemetallide eemaldajatena (kelaatoritena). Purgilisandite armastajatele võib vapustusena mõjuda fakt, et paaris ampsus hapukapsas sisaldub sama palju kasulikke baktereid kui purgitäies probiootilistes kapslites. Vähemoluline pole seegi, et hapukapsas on tunduvalt odavam. Miks peaksime siis ostma purki kätketud-tabletiks pressitud ei-tea-missuguse kvaliteediga kalleid piimhappebaktereid, kui meil on võimalus süüa värsket hapukapsast?
Probiootilised bakterid
– aitavad kaasa mineraalide imendumisele ja toodavad B- ja K-vitamiine. Vähemtuntud K2-vitamiin aitab koos D-vitamiiniga paigutada kaltsiumit just sinna, kus seda vajatakse ehk luudesse, hoides samal ajal ära kaltsiumi ladestumist arteritesse ja organitesse.
– vähendavad vähiriski
– reguleerivad rasva imendumist organismis, tõkestades seega rasvumist ja diabeedi tekkimist
– takistavad akne, soolehaiguste ja autoimmuunhaiguste tekkimist
– aitavad kaasa mikro- ja makrotoitainete seedimisele ja imendumisele
– hoiavad kontrolli all pärmseene ja muud soolefloora oportunistlikud organismid, jne jne, jne.
Hapendatud köögiviljad aitavad puhastada verd ja reguleerida seedetrakti tööd. Lisaks sellele on tegemist eelseeditud toiduga, mille toitained on organismile paremini omastatavad. Hapukapsas on parim toit ka luude tugevdamiseks ja osteoporoosi korral, kuna sisaldab ohtralt K2 vitamiini, kaltsiumit ja selle imendumisele kaasaaitavat C-vitamiini. Võib liialdamata öelda, et hapukapsas olevad probiootilised bakterid täiendavad ja tervendavad meie soolefloora heade bakterite kolooniaid, tuues kaasa rahu, üksmeele ja õitsengu.
Aga miks osta hapukapsast ja muid hapendatud tooteid poest ja turult, kui nende tegemine on nii vapustavalt lihtne? Iga lapski saab sellega hakkama, täiskasvanuist rääkimata. Hapendada võib kõiki köögivilju, lehtvilju ja ürte ning miks mitte ka seeni. Kõik, mida te lisaks aedviljadele vajate on hea tahe, terav nuga, kaanega nõu ja pisut kvaliteetset soola (võib ka soolavabalt).
NB! Kui te varem eriti hapendatud toite pole kasutanud, tuleks neid menüüsse lõimida järkjärgult. Liiga innukas algus võib tundlikuma seedetrakti põlvist nõrgaks võtta.
Ja veel – toidueelistused kujunevad juba varases eas, seega mida varem te oma lastele hapendatud köögivilju tutvustate, seda parem. Teatavasti jõuavad ema söödud toitude maitsed õrna järelvirvendusena ka rinnapiima ja lootevette. Beebid, kelle emad sõid lapseootuse ajal tervislikku küüslauku, brokolit või hapukapsast, söövad neid toite tunduvalt suurema tõenäosusega hiljem ka ise.
Aedviljade hapendamisnippidega võib lähemalt tutvuda SIIN.
Allikas: http://toitumistarkus.ee
