On teada, et 2008. aasta Pekingi olümpia ajal kasutas Hiina valitsus tehnoloogiat, millega taevas pilvedest puhas hoida. Londoni olümpia ajal küsisid Briti väljaanded, kas nemad on siis hiinlastest halvemad, et pilvi taevast ära ei aeta. USA-s ehitati aga 1990-ndate alguses seadeldis nimega HAARP (High-frequency Active Auroral Research Program – e. k Kõrgsageduslik Päikese Aktiivsuse Uuringu Programm), millega saab ilma mõjutada.
Kuid HAARP-i kasutatakse tõenäoliselt ka muudel eesmärkidel. Nimelt olevat tegu uue massihävitusrelvaga, mis on suuteline destabiliseerima põllumajanduslikku ja globaalset ökoloogilist süsteemi.
Klimaatiline sõjapidamine on potentsiaalseks ohuks inimkonna tulevikule, kuid näiteks Nobeli rahupreemia saanud Valitsustevahelise Kliimamuutuste Nõukogu (Intergovernmental Panel on Climate Change – IPCC) raportitest on see välja jäetud.
Pilvekülvi kasutati juba Vietnami sõjas
USA sõjatööstusesse on kliimaga manipuleerimise tehnika sisse viidud juba rohkem kui pool sajandit tagasi. USA kaitseministeeriumiga seotud matemaatik John von Neumann (1903-1957), kes juba ammu nägi ette tol ajal veel kujuteldamatut kliimasõja vormi, alustas oma kliimamanipulatsiooni uuringutega 1940. aastate lõpus, tehes seda külma sõja aegse kõrgperioodini välja. Projekti “Popeye” nime all kasutati pilvekülvi (pilve tekitamise) tehnikat juba Vietnami sõja ajal 1967. aastal, eesmärgiga pikendada mussoonide hooaega ja blokeerida vaenlase varustustee Ho Chi Minhi rada pidi.
USA sõjavägi arendas välja tehnika, mis suudab valikuliselt ilma muuta. Seda tehnoloogiat on täiustatud projekti HAARP käigus ja see on strateegilise kaitseinitsiatiivi (SDI) ehk tähesõdade programmi haru. Sõjalisest vaatevinklist on HAARP atmosfääris töötav ja põllumajanduslikke ja ökoloogilisi süsteeme destabiliseeriv ülemaailmne massihävitusrelv.
Debatt ilma manipuleerimisest sõjas on tabuteema
USA õhujõudude dokumendi nr AF 2025 lõppraporti kohaselt pakub ilmaga manipuleerimine sõdijaile mitmeid võimalusi vastase alistuma sundimiseks. Võimalused laienevad üleujutuste, orkaanide, põudade ja maavärinate vallandamiseks. “Ilmamanipulatsioonid on tulevikus osa kodumaisest ja rahvusvahelisest julgeolekust, mida on võimalik teostada ühepoolselt … Sellel võib olla nii ründe- kui ka kaitserakendus ja samuti võib seda kasutada hoiatamise eesmärgil. Võime tekitada maal sademeid, udu ja torme või muuta kosmose ilma … ja kunstliku ilma tekitamine – need kõik on osa integreeritud (sõjalisest) komplektist.”
1977. aastal ratifitseeris ÜRO Peaassamblee rahvusvahelise konventsiooni, millega keelati ära “sõjalise või vaenuliku keskkonna modifitseerimise tehnika kasutamine, millel on laialdased, kauakestvad või rasked tagajärjed”. See defineeris keskkonna muutmise tehnikat kui “ükskõik millist muutmise tehnikat, millega muudetakse teadlikult loomulikke protsesse – dünaamikat, maa koostist või struktuuri, kaasa arvatud selle elustikku, litosfääri, hüdrosfääri ja atmosfääri või avakosmost”.
Kuigi 1977. aasta konventsiooni sisu kinnitati uuesti 1992. aastal ÜRO kliimamuutuste raamkonventsioonis (allkirjastati 1992 Rios, Earth Summit), on debatt ilma muutmise üle sõjalistel eesmärkidel muutunud teaduslikuks tabuteemaks. Sõjaanalüütikud sel teemal sõna ei võta, meteoroloogid ei uuri asja ja keskkonnakaitsjad on keskendunud Kyoto protokollil põhinevale kasvuhoonegaaside heitkoguste teemale.
HAARP loob lokaliseeritud muudatusi ionosfääris
HAARP (asub Alaskal Gokona lähedal ja loodi 1992) koosneb hulgast suure võimsusega antennidest, mis saadavad läbi kõrgsageduslike raadiolainete tohutul hulgal energiat ionosfääri (atmosfääri ülemisse kihti).
Selle rahastajaks olid USA õhujõud, USA merevägi ja kaitsealaste kõrgtehnoloogiliste uurimisprojektide agentuur (DARPA). USA mereuuringute agentuuri (ONR) ja USA õhujõudude teadusuuringute osakonna juhitav HAARP kujutab endast võimsate antennide süsteemi, mis on võimeline looma “lokaliseeritud muudatusi ionosfääris”. Vastavalt selle ametlikule leheküljele www.haarp.alaska.edu kasutatakse HAARP-i “väikeste lokaliseeritud muutuste esilekutsumiseks ionosfääri temperatuurides, et teiste seadmetega, mis asuvad kas HAARP-i lähedal või sellest eemal, oleks võimalik neid füüsilisi reaktsioone ka uurida”.
Kuid Rahvusvahelise Rahvatervise Instituudi president Rosalie Bertell ütleb, et HAARP töötab kui hiiglaslik kuumuti, mis on võimeline põhjustama tõsiseid häireid ionosfääris, tekitades sinna mitte ainult auke, vaid ka pikki sisselõikeid nendesse kihtidesse, mis takistavad surmava kiirguse pääsemist planeedile.
Füüsik Bernard Eastlund nimetas seda “suurimaks ionosfääri kuumutajaks, mis eales on ehitatud”. HAARP-i esitletakse kui USA õhujõudude uurimisprogrammi, kuid sõjalised dokumendid kinnitavad, et selle peamiseks eesmärgiks on esile kutsuda muudatusi ionosfääris, et muuta ilma, segada sideliinide ja radarite tööd.
Vene riigiduuma raport: “USA-l on HAARP-programmi all kavas läbi viia laiaulatuslikke eksperimente, luua relv kosmoselaevade ja rakettide sideliinide ning seadmete töövõime hävitamiseks, esile kutsuda tõsiseid õnnetusi elektrivõrkudes, nafta- ja gaasiliinides ja avaldada negatiivset mõju inimeste vaimsele tervisele tervetes piirkondades.
USA õhujõudude analüüsid osutavad mõeldamatule: “Ilma-tsüklite, kommunikatsiooni ja elektrisüsteemide varjatud manipuleerimise kasutamine globaalse sõjarelvana võimaldab USA-l lõhestada ja domineerida terveid piirkondi. Ilma manipulatsioon on enamjaolt eelistatud relv. Seda saab kasutada majanduse, ökosüsteemi ja põllumajanduse destabiliseerimiseks nii “vaenulike” kui ka “sõbralike” riikide vastu ilma nende enda teadmata. Samuti võib see vallandada kaose nii finants- kui ka tooraineturgudel. Häired põllumajanduses loovad suurema teravilja ja toiduabi sõltuvuse USA-st ja teistest lääneriikidest.”
“Maailmalõpu plaan” lubab USA presidendil tegeleda tuumasõjaga
HAARP loodi Raytheoni korporatsiooni poolt (kellel on ka HAARP-i patent) USA õhujõudude ja kontserni British Aerospace Systems (BAES) anglo-ameerika partnerluse raames.
HAARP on üks nendest arenenud relvasüsteemi koostööprojektidest kahe arenenud kaitsehiiglase vahel. Projekt käivitati 1992. aastal Atlantic Richfield Corporationi (ARCO) tütarettevõtte Advanced Power Technologies, Inc (APTI) poolt. APTI (kaasa arvatud HAARP-i patent) müüdi 1994. aastal ARCO poolt E-Systems Inc.-le. E-Systems (koostöös CIA ja USA kaitseministeeriumiga) pani paika “Maailmalõpu plaani”, mis lubab presidendil tegeleda tuumasõjaga.
Seejärel omandas selle Raytheoni korporatsioon, mis on üks suuremaid luure töövõtjaid maailmas. BAES oli 2004. aastal mereuuringute osakonnaga sõlmitud lepingu järgi seotud arengujärgus HAARP-projekti antennimassiivi arendamisega. BAES usaldas 132 kõrgsagedusliku antenni paigaldamise oma USA tütarettevõttele BAE Systems Inc. Defense Newsis avaldatud uudise kohaselt võttis projekti üle BAES-i elektroonilise sõjapidamise allüksus. Septembris sai see üksus HAARP-i antennide disaini, ehitamise, aktiveermise ja tehniliste saavutuste eest DARPA-lt kõrge auhinna.
Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni kliimamuutuste raamkonventsiooni järgi on IPPC-l mandaat “pääseda ligi teaduslikule, tehnilisele ja sotsiaalmajanduslikule infole, mis on oluline, mõistmaks kliimamuutusi”. See mandaat hõlmab ka keskkonna abil sõjapidamist.
Tuginedes ekspertiisile, 2500 teadlase andmetele, poliitikute ja keskkonnakaitsjate mitme tuhande leheküljelisele IPCC-raportile, kliimamanipulatsioonide olemasolu küll tunnistatakse, kuid selle sõjalisel eesmärgil rakendamine ei ole poliitiliste analüüside ega teaduslike uurimistööde teemaks.
Kuigi ei ole kindlaid tõendeid HAARP-i kasutamise kohta sõjalistel eesmärkidel, näitavad USA õhujõudude dokumendid, et HAARP on osa maailmaruumi militariseerimisest. Ühtlasi võib eeldada, et antennid on juba läbinud ka rutiinse testimise.
Allikas: www.telegram.ee
Lisalugemist siit.
Videot HAARP-ist vaata siit.
Toimetas Mariann Joonas
