Induse kultuur oli pronksiaegne tsivilisatsioon Loode-Indias, mis on egiptuse ja mesopotaamia kultuuri kõrval maailma vanim ja laiaulatuslikuim kõrgkultuur. Seda viljeleti Induse jõe orus 3300-1300 aastat enne Kristust.
Induse kultuuriruumi kuuluvad Mohenjo Daro ja Harappa kultuur. Harappa kultuur on saanud nime Pakistani linna järgi, mille lähedalt avastati selle kultuuriga seostatud leiud 1920. aastatel. Peale Pakistani alade hõlmas toonane kultuur ka osa Loode-Indiast, Afganistanist ja Iraanist.
Milliseid rändeteid kasutasid inimesed pärast seda, kui nad 60 000 – 70 000 aastat tagasi Aafrikast välja rändasid?
Praegu elab neil Lõuna-Aasia aladel väga mitmekesine rahvastik ja seepärast pakub see geneetikutele üle maailma väga suurt huvi. Selle piirkonna rahvaste geenide uurimine aitab teadlastel muu hulgas anda selgemaid vastuseid küsimusele, milliseid rändeteid kasutasid inimesed pärast seda, kui nad 60 000 – 70 000 aastat tagasi Aafrikast välja rändasid.
Samas tahetakse ka teada, mil määral sarnanevad tänapäeval neil aladel elavate rahvaste geenid toonase kultuurihälli loonud inimeste omadega.
Seni on arheoloogiliste uuringute tulemused viidanud, et Induse kõrgkultuuri allakäik algas ilmselt 1600 aastat enne Kristust pronksiaegsel pikal põuaperioodil, mis vallandas rahvasterände itta, Induse-Gangese madaliku suunas. Kas geeniteadus kinnitab seda? Miks kultuur ikkagi hääbus ja kuhu selle viljelejad kadusid? Ja kust üldse olid selle kõrgetasemelise kultuuri viljelejad pärit?
Neile küsimustele heidabki valgust Tartu Ülikooli genoomika instituudis töötava India päritolu teaduri Ajai Kumar Pathaki juhitud suur geeniuuring, mis avaldati äsja mainekale Celli kirjastusele kuuluvas teadusajakirjas Meie esiisade jälgedes: milline on õige eesti mees ja eesti naine?
Geeniteadlased: hilised ärkajad pole laisad, vaid lihtsalt teistsugused
Alkeemia lugemisnurk | Mai-Agate Väljataga: inimese vaimne väljakutse on see, mis on tema elu kõige suurem hirm või ebakindlus
